Teeks elektrit või laseks õhku?

See näitab et isegi olevaid rikkusi ei osata kasutada, kaladele võiks ehidata nõnda nimetatud kalade tee ja paisu juures käima panna elektri jaam!!

Sindi pais on reaalsus, mis asunud seal juba 180 aastat. 180 aastat on Pärnu jõe elustikul olnud aega paisuga kohaneda. Huvitav mille alusel Maves AS hindas kahju, mida pais on tekitanud? Näiteks Rootsis Norrköpingi linnast jookseb läbi Motala jõgi (mis Pärnu jõele palju alla ei jää) ja sellel jõel on kaks hüdroelektrijaama, kus pole kalatreppegi (sest olevat kallis ehitada). Meie aga teatavasti oleme oluliselt rikkamad kui Rootsi ja võime vabalt endale lubada suurejoonelisi varade hävitamisi. Eestis on olnud üle 700 vesiveski, huvitav kuidas kalad selle aja üle elasid?
See paisude vastu võitlemine on Eestis muutunud tüüpiliseks kampaaniakorras jaburduseks. Kord peksame metsamehi, sest kellegi võeti elamukrundi tagant mets maha, siis peksame põllumehi, sest sõnnik haiseb, siis peksame teehooldajaid, sest teedeehitus on kallis ja olemasolevad teed aukus aga kui keegi tahab kruusakarjääri rajada, siis mitte mingil juhul.
Meile meeldib kangesti targutada eestlaste talupoja tarkusest aga kas me reaalsuses ka selle järgi elame?

Atsike, teeksid enne sõnavõttu endale selgeks mõned mõisted. Ja just sellised, mis eristavad mõistlikku majandamist röövmajandamisest. Mitte metsameeste initsiatiiv ei lõhu meie rohealasid, vaid just selliste raju-tegelaste raha ja ahnus. Ka on raske nimetada põllumeesteks neid keemiakombinaatide püsikundesid, kes mürkide turvil loodusest jõuga viimast välja väänavad. Ning mis puutub kruusakarjääri, siis koolikeemiast võiks nii palju ikka meeles olla, et sool, millega pea pool aastat meie kliimas teid hooldatakse, reageerib lubjakiviga jõulisemalt, kui teekatte säilimiseks hädapärast vaja oleks. Kokkuvõttes peab ja tulebki peksta ahnust ja lollust ning kõiki nende omaduste kandjaid. Väga mugav on pidevalt oma karjäärist midagi müüa. Kuid teenuse kvaliteet sellest ju ei parane. Rääkimata rikutud loodusest ja kellegi reostatud kodukohast. Sindi pais lastakse õhku NIIKUINII ning kui seda ei tehta nüüd ja paberite turvil, siis veidi hiljem ja kuidagi teistmoodi. Sest paari mogrimärdi "äriplaan" ei ole pooltki nii tähtis, kui ülemjooksu elustiku säilimine.

Seal on see n.n. kalade tee on olemas. Probleem ongi selles, et tegu on niinimetatud teega kuna seda kalad reaalselt kasutada ei saa. Kui toimivat kalade teed kiiremas korras rajada võimalik ei ole, siis tuleks pais likvideerida. Lõhkamine seejuures pole välistatud aga lõhkamist ei ole vaja teha terves ulatuses korraga nagu Rajulased vihjavad. Loomulikult tahab Raju objektist kasu lõigata aga antud hetkel on hinnatud objekti kahju loodusele miljonites eurodes. Kui palju kasu toodaks sellisel juhul elektijaama loomine. Kas omainu kasu on olulisem kui looduse ja üldsuse kahju?

Lugupeetud proua või härra, üles köetud emotsioonide ja peksmisega ei jõuta kaugele.
Kui teil on häid mõtteid, siis palun rääkige inimestega kui inimestega mitte nagu lollikestega. Headele mõtetele leitakse ikka rakendus.

Selleks, et ülemjooksu elustikku säilitada, on veel muid võimalusi peale kalatreppide, näiteks võrestiku paigaldamine enne tammi, kust kalad läbi ei mahu. Nii tekitatakse kaks eraldatud keskkonda -- ülemjooksu ja alamjooksu elustik, ning kalad jäävad ellu.

Sellised äriplaanid, kus looduskeskkonna potensiaalne säilimine on ohus, vaadatakse viisakalt üle tarkade ametnikega vabariigi valitsusest.

Pele selle: Hüdroelektri müügiks tootmiseks küsitakse väga kõrgeid riigilõive, mille pärast need väikesed jaamad lihtsalt ei tasu ära.

Ühtegi mõiste lahtiseletust Teie sõnavõtust küll ei leia. Mida peate silmas rohealade lõhkumise näol? Kas Eestis toimub kusagil kõrbestumine või siis metsamaa muutmine põllumaaks?
Kahtlemata on Eesti põllumehed kõik keemiakombinaatide püsikunded, nagu ka kõik inimesed Eestis. Vaevalt, et leidub Eestis ühtegi inimest, kes regulaarselt ei tarbiks keemiakombinaatide tooteid. Loodusest viimase väljapigistamisest oleme küll väga kaugel ja sinna me oma asustustiheduse ja väheneva rahvastikuga ei jõuagi.
Enamik teid maal on kruusateed ja sinna pole soola kunagi pandud. See osa Teie kommentaarist viitab sellele, et linnast ja põhimaanteedest pole Te kaugemale jõudnud.
Kasutades sõnu "ülemjooksul elustiku säilitamine" olete Te millestki väga valesti aru saanud. Pais on Sindis olnud 180 aastat, seega praeguse ülemjooksu elustiku säilitamise huvides ei tohikski paisu alla võtta.

Pealegi mõeldi pealkirjas arvatavasti hoopis õhu laskmist alamjooksu elukeskkonnale.

Ma arvan, et antud juhul on sundvõõrandamine mõistlik.
Samuti peaks uurima antud paisu erastamise käiku.

Paisu pooldajate valed on nii suured ,et mõni kipubki uskumaKui pais oleks omanikele nii tähtis ,sii jaanituld ikka paisu konstruktsioonidel ei tehtaks..Kunagi kui paisu ehitati,siis selleks,et kalevivabrikul aastaringi vett jaguks,lisavõimalusena toodeti ka veidi elektrit.

Meil oskavad inimesed ikka ja alati vastu olla. Olen hüdroelektrijaama poolt. Rajaks enda tarbekski, aga siin ei saa, oja on kaitse all, kuigi kõik oja kaldal elajad on teinud paisud ette.

Head inimesed, olid ajad, kui Sindis oli KAKS hüdroelektrijaama. Jaa -jaa, kaks. Üks oli see, mis tänaseni paisu otsas asub, teine asus vana vabrikuosa läbiva kanali peal. Veel 1960-ndate algul piisas neist nii tekstiilivabriku kui ka kogu Sindi vajadusteks. Nii nimetatud "majandusliku mõtlemisega" hiilgav tollane töötasuosakonna juhataja "saagis" aastaid elektrijaama paari valvetöötaja palkade kallal, kuni saavutas nende koondamise ja elektrijaamade sulgemise.
Järgmised "vaimuhiiglased" otsustasid täita tekstiilivabriku vanametalli plaani generaatoritega ja nii see läks. Jõeäärse jaama generaatori ülemise osa laagri lõikasid purjased keevitajad ülemuste korraldusel läbi ja nii raske staator alla auku sumatas. Tollal seda kätte saada ei osatud vaatamata jaamas olevale remondiotstarbelisele sildkraanale. Suure tõenäosusega on see seal tänaseni.
Mis puutub aga paisu lõhkumise juttudesse, siis kõik ümbruse eakamad mäletavad vana paisu purunemisest tekkinud katastroofi. Kogu ülemjooks jooksis tühjaks. Rääkida paisu lõhkumisest, kui looduse hoidmisest on ikka äärmine tobedus. Äkki lõhuks ka kõik linnad maha, kuna metsloomadel ja taimestikul on rohkem ruumi vaja?

Paisuomanike arsenal hakkab vaikselt kokku kuivama ja uus siht on seatud avaliku kaastunde kerjamisele. Mõni pensionär jääbki uskuma neid väiteid, et kui pais likvideerida, tuleks Tallinnas Nibiru ja Pärnu linn upuks ning jõgi jääks üldse 50km lühemaks. Kapo peaks uurima, kuidas see pais on kätte saadud ja kuidas seda kummi nii kaua on suudetud venitada.

Rohelised on ikka kõige silmakirjalikumad tüübid, elektrit nad tarbivad, dziibiga sõidavad, aga teistel inimestel tegutseda ei lase. Terve maailm on hüdroelektrijaamu täis, inimesed saavad elektrit, ujuda, kala kasvatada ja vett põllumajandusele, aga meil tapavad hüdroelektrijaamad ära kõik kalad ja inimesed.

Jõgeva pais lastakse ka vist kuuldavasti varsti maha,mis on Jõgeva asula ainuke pärl.Keskkonnaamet teeb selleks suuri pingutusi

Elektrijaama käivitamisega jäeti loodusharuldusele Jägala joale alles vaid nirekene. Et lõheliste ja forellide kudemispaikade küsimus Natura 2000 jõelõigul igaveseks kõrvaldada on edukalt ülevalt poolt lastud allvoolu erinevatel ettekäänetel muda koos taimejuurestiku osadega ja mättaid .
Tulemuseks on jõepõhja mudastumine ja rohtumine ja täna on rohelus liikunud kaldalt mõõda voolusängi põhja juba sanitaarvooluhulga veepiirini.
Ja seda kõike mingi paari veaauto mootori jagu elektrivõimsuse saamiseks ,
Kui uskuda ,et Eestis on ülesse seatud ligilähedaselt 4000 kW hüdrovõimsusi , siis see võrdub vaid 8 rekka mootorite koguvõimsusega ja jääb alla tugevalt ühe mootorveduri võimsusele . Ja sellele on kulutatud sadu miljoneid kroone . See raha suunatuna elektri kokkuhoiule oleks kindlasti tagasi toonud rohkem.

Pais on vaja õgventada, kõrguste vahe(langus paisul) võiks olla 25cm.

Püüan täna siis juba 3 kord siia kirjutada. 2 korda kadus seesama vool mis meile nii tähtis on eks näe mis nüüd saab. Kas suudan oma mõtte ka ära saata. SEDA taastuva energia kasutust tuleb tervitada mitte maha materdada Kuna meil on veel võtta esivanemate vaevaga rajatud objekte. Või siiski nagu mõningad ametnikud meil ütlevad,et meie töötajad on madala kvalifitsiooniga ja selleks neil ka väiksed palgad. Aga välismaal meid tahetakse küll - just töötegiatena. Mitte ammu Vladislav Koržets oma Osooni saates nimetas hüdroenergia pooldajaid pehme ajuga inimesteks. Aga meie Riik tegi kõik,et Soomest just seda sama hüdro energiat saaks kaabli kaudu. Minu arvates peaks just sellise energia vastased vabandama ja eesotsas Osooni saatejuhiga avalikult. Just AVALIKULT!. Kui on olemas kalatrepid - milles siis küsimus. Kui Euroopa tasemel käis Pärant Kultuuri kirja panek. Jah! mis on üldse pärant kultuur - kas mitte ka vee jõul elektri saamine. Või ainult tühja lõugade lõksutamine. Toetan 100% seda tahet ja tegevust. Vaadake milline loodus on põhjamaades või mujal - millised jõed ja kosed. Kas nendes kohtades oleks pidanud kõik tasaseks ajama,et kaladel parem liikuda oleks. Kas siis üldse kalad seda veekogu kasutaksidki. Milline on see õige Roheline mõtlemine - olin ka sellise nimega erakonnas aga sealsete juhtide ebakompetensuse ja enese nina upitamise pärast lahkusin omal soovil - kuigi olin ka üks selle erakonna algatajatest nende väitel. Usun,et sellest ma nüüd küll vähem Roheliseks ei muutunud.
tervitustega: kalju