Rüütlite perel Tartumaal Mellistes algas talvevarude kogumise aeg — võililleõied ja kuusevõrsed tuleb korjata ja talviseks siirupiteoks sügavkülma panna.

 

Kes on võililleõitest meemaitselist siirupit keetnud, teab, kui tüütu on õite kogumine. Mati Rüütel meisterdas selle mure lahendamiseks mustikakombainist inspireerituna kaks korda suurema ratastega võilillekombaini. Selle jõudlus jääb küll viljakombaini omale kõvasti alla, kuid on poole tonni õite korjamisel tublisti abiks.

Õitest tehakse pereettevõttes OÜ Tervix seedimist soodustavat ja vett väljutavat võilillesiirupit. Samuti oma metsa kuusevõrsetest kurguvalu leevendavat siirupit, mis sobib hästi ka kala- ja lihatoitudele metsameki andmiseks.

Firma teeb paarikümmet loodustoodet — siirupeid, õlisid ja salve. Ettevõte sai alguse 15 aasta eest rajatud astelpajuistandusest.

“Esimesel aastal müüsime marjad kokkuostjale ja saime 50 krooni kilost,” meenutab abikaasa Malle Rüütel. Paari aasta pärast langes hind aga 20 krooni peale ja siis otsustati ise marjadest midagi teha.

“Tahtsime astelpajuõli teha ja ajasime marjad läbi vändaga mahlapressi,” räägib Mati Rüütel. “Selle käigus tuli ka mahl välja.” Mahl segati suhkruga siirupiks ja sellest sai nende pere talvine vitamiinipomm.

Hiljem hakati astelpajusiirupit, -õli ja -salvi Tartu turul müüma. Seal said Rüütlid tuttavaks ka astelpaju kasvatava Nuter-Tammini perega ja koos loodi loodustooteid valmistav OÜ Tervix. Et kodumaiseid loodustoodete valmistajaid oli seitse aastat tagasi vähe, koputasid apteegiketid ise ettevõtte uksele.

“Kui uue toote välja mõtleme, siis teeme laborianalüüsid, säilivuskatsed ja konsulteerime teadlastega,” räägib Tartu teaduspargis pesitseva firma asutaja Mati Rüütel. “Me ei pane ühtegi asja enne müüki, kui oleme teadlaste heakskiidu saanud.”

Ravimiametis tuleb tooted registreerida ja sildid kooskõlastada. Loodustoodete tootjatele kohaselt ei või siirupi või salvi tervendavaid omadusi kirja panna.

“Saime juba kurja e-kirja, miks meil on veebilehel kirjas, mis hädade puhul mis toodet tarvitada,” räägib Mati Rüütel. “See olla tarbija eksitamine!”

Lisaks tuleb seadustel hoolega silma peal hoida, sest neid muudetakse pea igas kuus. Siltidel peavad nimetused õiged olema — kas on tegu toidu või toidulisandiga, moosi või keedisega.

Näiteks võilille- ja kuusevõrsesiirup ei klassifitseeruvat enam toidulisandiks ega toiduks.

Keeruline on ka astelpajumarjaõli liigitamine — seda võib kasutada seespidiselt kõrvetiste, maohaavandite ja igemepõletiku puhul, aga ka välispidiselt halvasti paranevate haavade raviks.

Astelpajul on üldse palju häid omadusi. Näiteks päästis see pereisa kroonilisest nohust. Õli leevendab ka kurguhädasid.

Malle Rüütli sõnul silub astelpajuseemneõli väiksemaid kortse. Ta soovitab naistel seda ööseks silmade ümber määrida.

Ta on kuulnud, et Rootsis olla üks mees astelpajuõli abil koguni kiilaks jäämisest pääsenud. “Ei tea muidugi, kas see ka teaduslikku kinnitust võiks leida,” möönab Malle Rüütel.


Võilillesiirup

8 peotäit võililleõisi
1,5 l vett
1,5 tl kristalset sidrunhapet
1,5 kg suhkrut

Eemaldage õite küljest roheline kand, mis annab siirupile roheka värvuse ja ebameeldiva maitse. Pange võililleõied potti ja kallake peale nii palju vett, et nad oleksid napilt kaetud, keetke 15 minutit tasasel tulel. Laske kaane all seista 12–18 tundi. Seejärel kurnake vedelik, lisage suhkur ja keetke pidevalt segades nõrgal tulel tund-poolteist. Valmis siirup valage purkidesse ja sulgege need õhukindlalt. Siirup sobib nii pannkookide kui ka teiste magustoitude lisandiks, samuti jookide maitsestamiseks.

Allikas: ML