|
"Ärge laske mitte ühtegi kaablit läbi oma maa vedada," hoiatab Tartu-Räpina maantee veerel asuva Miko talu peremees Margus Suik.
Märtsi eelviimasel päeval hakkas vesi Miko talu maadel kiiresti tõusma.
Kuigi vesi asfaldini ei jõudnud, meenutas teeäärne talu suurveeaegset Soomaad. Uputuse haripunkt saabus 1. aprillil. Alles nädal hiljem õnnestus vesi viimaks alla saada.
Kaabel risti jalus
Põhjus, miks uputuse likvideerimine nii kaua aega võttis, peitub selles, et Miko talu peremees pidi päästetööde organiseerimisel arvestama nii maanteeameti kui Elioniga.
"Piirangud on igalt poolt," kurdab Margus Suik. Tuleb ju maanteest poolesaja meetri kaugusel iga asi maanteeametiga kooskõlastada, olgu selleks siis tiigi kaevamine, puu istutamine või kuuri ehitamine.
Hakatuseks püüdsid Emajõe Veevärgi mehed ummistunud truupi läbi pesta. See ei õnnestunud.
Samal ajal ei saanud Suik kohalikke kopamehi appi kutsuda, sest kraavi süvendamisel on Elioni kaabel risti ees.
2006. aasta suvel oli Elion paigutanud oma kaabli maantee serva pidi jooksvate drenaažitorude peale. Kohalik kopamees oleks võinud hinnalist kaablit kergesti vigastada. See aga oleks tähendanud, et Melliste, Võnnu, Ahja, Mehikoorma ja teiste külade rahvas oleks kiirest Internetist ja digi-TVst paugupealt ilma olnud.
Nii ei jäänud Miko talu peremehel muud üle, kui Elioni kaablit hooldava Eltel Networki töömees kohale tellida. Too aga küsis tunnist 400 krooni pluss käibemaks ja rassis üksteist tundi järjepanu.
Labidamees küsis tunnist 270 krooni ja rassis kaheksa tundi.
Õnneks andis naabrimees tasuta paneelid, mille sai vee ärajuhtimiseks kaevatud kraavile sillaks peale panna.
Tartu maaparandusbüroo asedirektori Enn Panneri sõnul ei tohi keegi ilma nende loata kuivendustorustiku kohal kaevata. Panner toetub maaparandusseadusele.
Paraku on Elion kaablit paigaldades selle maaparandusbürooga kooskõlastamata jätnud.
"Meie registris seda ei ole," kinnitab Panner loa puudumist.
"Isikute ringi, kellega on vaja projekt kooskõlastada, määrab kohalik omavalitsus projekteerimistingimustes," rõhutab Elioni avalike suhete juht Lilian Viirmaa, suunates palli Mäksa vallavalitsuse kapsamaale. "Vallavalitsus aga vajadust kooskõlastada projekt Tartu maaparandusbürooga ei määratlenud."
Viirmaa sõnul kooskõlastati projekt küll Miko talu peremehega. Pärast seda väljastas Mäksa vallavalitsus 30. mail 2006 ehitusloa.
Kes maksab?
Eltel Networki vanemmüügijuhi Tõnis Kerneri meelest on normaalne, et Miko talu peremees kui töö tellija nende kopamehe töö ka kinni maksab. "Tema tellis ju selle töö."
Miko talu peremees nii ei arva. "Maksan selle eest, et keegi on paigutanud kaabli valesti," pahandab ta.
Suik neab ennast, et lubas üldse Elionil kaabli oma maa pealt, õigemini alt, läbi vedada. "Kui ma poleks seda lubanud, töötaks maaparandussüsteem siiani," on mees veendunud. "Pärast seda, kui Elion pani kaabli, hakkasid põllule laigud tekkima."
Algul ei osanud Miko talu rahvas seda kaabliga seostada. Nüüd on nad selles veendunud.
Elion raiub vastu. "Otsest seost Elioni liinirajatise kinnistul paiknemise ja üleujutuste vahel sel kevadel ei ole tuvastatud," ütleb Elioni avalike suhete juht Lilian Viirmaa. Tema väitel on süüdlane talumees ise.
"Lepingu sõlmimisel ei teavitanud kinnistu omanik Elioni esindajat maaparandussüsteemist ega seadnud eritingimusi tööde teostamiseks," ütleb Viirmaa.
Kevadtööde eel on talumeestel näpud niigi põhjas. Seepärast palus Margus Suik uputuse likvideerimisel vallalt abi.
Kuigi seitse Mäksa volikogu liiget panid rahad kokku, laiutanud vallavanem Margus Pleksner käsi. "Oleme sunnitud ka memmedele, kel korstnad kokku kukkumas, ütlema, et peate ise hakkama saama," viitab vallavanem võrdse kohtlemise printsiibile.
Mõistlik luua ühistu
Vallavanem Pleksner on varemgi kogenud, et nende kandis nelikümmend aastat tagasi tehtud maaparanduse käigus pinnasesse paigutatud savist drenaažitorud on nüüdseks pudedaks muutunud ja võivad kergesti puruneda. Samas ei oska ta öelda, kes hiljutise uputuse tegelik süüdlane on.
Vallavanem rõhutab, et maaparandussüsteem on Suigile üle antud ja nüüd peab tema selle korrashoiu eest hea seisma. Vallavanema sõnul oleks Suigil mõistlik koos naabrimeestega maaparandusühistu luua.
Tartumaa tuntud kartulikasvataja 14 hektari suurusest teeäärsest põllust on neli-viis hektarit tänavu igatahes kasutuskõlbmatud. Kuid uputuse tõttu kannatavad ka naabrimehed.
