|
Vene president Vladimir Putin allkirjastas laupäeval seaduse, mis ratifitseerib Venemaa astumise Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim.
30 päeva pärast ratifitseerimisest teatamist saab Venemaast WTO täisliige. Seega hiljemalt augustis.
WTO nõunik Eesti alalises esinduses Genfis Kristina Uibopuu ütles, et Venemaa on siiani rakendanud sisseveetavatele kaupadele suhteliselt kõrgeid tollitariife.
“Liitumisläbirääkimistel oli WTO riikide surve tariife alandada suur,” selgitas Kristina Uibopuu.
Põllumajandustoodete tollid alanevad
WTOga liitumisel langeb põllumajandustoodete keskmine toll seniselt 13,2 protsendilt 10,8-le ja näiteks piimasaaduste puhul seniselt 19,9 protsendilt 14,9 protsendile.
Loomaliha kokkulepitud tariifimäär, mis kehtib kvoodiga määratud impordikogusele, jääb 15 protsendile ja linnulihal 25 protsendile, sest kolmandik uutest imporditollidest rakendub liitumishetkest, neljandik kolme aasta pärast.
Läbirääkimistel lepiti kokku ka selles, et Euroopa Liidust saab Venemaale viia
400 000 tonni sealiha aastas tariifimääraga null protsenti. Sealiha nulltariif kehtib kuni 2019. aasta lõpuni. Pärast seda hakkab kehtima kõigile, sealhulgas Euroopa Liidule, ühtne määr 25 protsenti.
Madalamad tollid peavad hakkama kehtima Venemaa liitumise esimesest päevast.
Kuna Eesti ja Venemaa põllumehed konkureerivad suuresti ühtedel turgudel, muutub konkurents võrdsemaks.
“Eelised, mis siiani Vene põllumehel on olnud tänu riiklikule subsideerimisele, muutuvad väiksemaks,” ütles
Uibopuu.
Eesti on kaubavahetuses Venemaaga pidanud pidevalt kokku puutuma ajutiste ja pikemaajaliste impordipiirangutega toidu- ja taimekaupadele. “Ka selles osas on nüüd paigas üsna täpsed reeglid, millisel juhul Venemaa võib kaubaveo peatada,” ütles Uibopuu.
Kaubandus läbinähtavamaks
“WTOs peaks kaubavahetus Venemaaga lihtsustuma ja läbipaistvamaks muutuma,” selgitab varem kaheksa aastat WTO juures töötanud Tiina Vares. “See aga ei tähenda, et kõik takistused kaovad üleöö.”
Siiski peab Venemaa pärast WTOga liitumist Varese sõnul olema valmis rahvusvaheliselt tõestama, et kehtestatud kaubanduspiirang on põhjendatud. Kui ta seda ei tee, saab seda vaidlustada, ja kui piirang pole piisavalt põhjendatud, järgnevad sanktsioonid.
WTO-liikmelisus annab tema sõnul kaubavahetusele juurde prognoositavust ja läbinähtavust. “Kõik piirangud kaubandusele peavad olema heaks kiidetud WTOs, WTOga liitumisel võtavad riigid kohustuse neid lepinguid täita,” selgitas Vares.
“Ühelt poolt on see ülesanne järgida rahvusvahelisi kokkuleppeid, teisalt kehtib kõikidele WTO liikmesriikidele ühetaoline kaubandusrežiim sihtturul, mille igast muutusest peab WTOd teavitama,” märgib ta.
Vares möönab, et juurdepääs Vene turule muutub lihtsamaks kõikidele WTO liikmesriikidele ja huvi Vene turu vastu on maailmas väga suur. Seda oli märgata juba WTOga liitumise läbirääkimistel.
“Konkurents Vene turul kindlasti ei vähene,” ennustab Vares. Ta usub siiski, et Eestile on kasulik, kui Venemaa on WTO liige. “Kuigi konkurentsitingimused ühtlustuvad, jääb eelis neile, kes sihtturule lähemal ja seda paremini tunnevad.”
VENEMAA LIITUMINE WTOga
Tollitariifid (%)
Enne WTOga liitumist / Pärast
Piimasaadused 19,9 / 14,9
Veiseliha 15 / 15 (aastani 2015)
Linnuliha 25 / 25 (aastani 2015)
Sealiha 0 / 25 (hakkab kehtima 2020)
Kanaliha 80 / 25 (hakkab kehtima 2020)
Põllumajandustoodete keskmine 13,2 / 10,8
Allikas: www.russian-customs-tariff.com
