Skandaalne ärimees ehitas kaitsealale suvila
Keskkonnainspektorid avastasid oma tavapärasel ringkäigul, et keegi on Tündre looduskaitsealal asuva imekauni järve äärde tuttuue maja püsti pannud.
Tibukollaseks värvitud hoone juures käisid parajasti juba viimistlustööd. Inspektorid maigutasid suud ja pöördusid Helme valla poole, mille kaugeimasse nurka maja oli kerkinud.
Sestpeale ei andnud ametnikud end enam inspektoritele kätte. Puhkuste aeg ikkagi!
Armetu soojaku järeltulija
“Tegemist on tagasihoidliku madala hoonega, mis ei mõjuta maastikupilti ning ei jää häirivaks nii avamaastikust kui ka järve poolt,” kirjutas keskkonnaameti Valga–Võru ja Põlva regiooni juhataja kt Ena Poltimäe 6. juulil Helme abivallavanemale Lembit Mäesalule, lubades sellega vallal väljastada looduskaitsealal asuvale hoonele rekonstrueerimisloa.
“See putka oli väga-väga väike, 2,5 meetrit lai ja 3,5 pikk,” jutustab piirivalvur, kes armetus soojakus aastaid peatunud. “Tollised lauad olid kokku löödud, saepuru vahel. Sees oli kaks nari ja buržuika.”
Piirivalvuri sõnul olid sipelgad ja hiired seinad läbi närinud. “Viisakalt öeldes, tuul puhus persse.” Veidi aja pärast potsatavad nende sõnade kinnitusena mu postkasti paar mullu suvel tehtud fotot.
Tündre looduskaitsealale kerkinud maja, mille omanikuks Viljandi ärimees Peeter Kaares, on piirivalvurite kunagisest uberikust võrratult suurem. Tervelt 10,4 meetrit pikk, 7,2 m lai ning 4,9 meetrit kõrge.
See tähendab, et maja pindala on 75 ruutmeetrit, maht aga tervelt 219 m³.
See pole isegi ehitis!
Siililegi on selge, et soojaku rekonstrueerimiseks seda küll pidada ei saa. Rekonstrueerimine tähendab Eesti Vabariigis seda, et hoone mahtu võib suurendada maksimaalselt 30%.
Kuid seegi lugu pole veel kõik. Ehitusseaduse järgi tohib rekonstrueerida vaid ehitisi. Ehitis on aga “aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud” asi.
Eelmise aasta 6. augustil notari juures sõlmitud ostu-müügilepingus on kirjas, et kinnistul asub betoonplokkidel paiknev patrullmaja. See aga pole ehitusseaduse järgi ehitis.
Siseministeeriumi eksperthinnangus on must valgel kirjas, et tegu on hoonestamata maaga. Veelgi enam, 687 m² suuruse kinnistu turuväärtust vähendab asjaolu, et seal puudub ehitusõigus.
Kuid see on asja üks külg. Teine puudutab pöörast kiirust, millega Helme vallaametnikud ebaseadusliku hoone dokumendid puhkuste tippajal, kui elu riigi- ja vallamajades on soikunud, korda ajasid.
Omanik esitas ehitusprojekti Helme vallavalitsusele 25. juunil.
6. juulil teatas keskkonnaamet, et neil ehitusloa väljastamiseks vastuväiteid ei ole.
8. juulil, samal päeval kui ehitusloa taotlus vallamajja saabus, abivallavanem Mäesalu selle ka väljastas.
Hetkest, kui ASi Ritsus koostatud ehitusprojekt vallamajja sattus ja sealt ehitusluba väljastati, oli möödunud vaid kaks nädalat.
Kellelgi ei saa olla midagi selle vastu, kui üks vallavalitsus nii kiiresti tegutseb. Iva on selles, et tormamine algas juhtumisi samal päeval, kui keskkonnainspektorid Tündre looduskaitsealale kerkinud ebaseaduslikule hoonele sattusid.
Paar nädalat olid vallaametnikud inspektorite eest peidus. Puhkuste aeg ikkagi! Kontakt saadi pärast seda, kui paberid korras olid.
Tagantjärele selgub nii mõndagi huvitavat.
Ametlikult oli abivallavanem Lembit Mäesalu puhkusel hoopis 10. juulist, seega pärast seda, kui paberid korda said.
Teiseks: täpselt samal päeval, kui inspektorid ebaseadusliku hoone avastasid, esitas selle omanik vallale ehitusprojekti.
Vallaisad ei tea midagi
Kui ma looduskaitsealale ebaseadusliku ehitusloa välja andnud abivallavanema Lembit Mäesalu kätte sain, ei osanud too Tündre looduskaitsealale kerkinud tibukollase maja kohta midagi mõistlikku kosta.
“Mina olen kõik paberite järgi teinud,” tunnistab ta. “Kas mulle on õiged andmed esitatud, seda ma ei tea. Mina eeldan, et minu juurde tullakse ausate kavatsustega.”
Helme valla ehitus- ja majandusnõunik tunnistab, et tema pole kohapeal käinud. Ta uskus, et kui keskkonnaamet juba oma heakskiidu annab, on kõik korras.
Millist hoonet Tündre järve ääres rekonstrueerima hakatakse, selle vastu abivallavanema kohuseid täitev ehitusnõunik huvi ei tundnud. “Ehitusjärelvalve ei ole minu tööülesandeks.”
Lembit Mäesalu sõnul käivad asjad nende vallas alati kiiresti. “Sellist asja, et dokumendid kuu aega seisaksid, meil ei ole. Kui need on seadusega kooskõlas, siis oleme võimalikult kiiresti teinud.”
Vallavanem Tarmo Tamm nii roosilist juttu ei aja. “Ma ei ütleks, et meil kõik imekiiresti käib,” tunnistab ta. “See on pigem asjaolude kokkusattumise asi.”
Samas ei oska ka vallavanem selgitada, miks Tündre järve ääres asunud armetu piirivalvesoojaku rekonstrueerimise paberite menetlemine seekord suvisel puhkuste ajal sedavõrd pöörases tempos käis. “Ma arvan, et see on inimesele heauskne vastutulek.”
Helme vallavanem pole kuulnud, et Peeter Kaarese näol on tegu Eesti esimese kohtu poolt karistatud käibemaksupetturiga.
“Ongi nii või?” küsib ta.
Peeter Kaares kasutab aga klassikalist nippi, kuidas ajakirjanikuga sisust mitte rääkida. Kui ma Viljandi ärimehele helistan, palub ta küsimused kirjalikult saata.
Seejärel aga teatab, et ei soovi minuga diskuteerida.
Omanik peitub riigikaitsemaa varju
Looduskaitsealale kerkinud tibukollase maja juurest ehmatab tulijaid eemale aga hulk ähvardavaid silte. Hoiatus, et territooriumil on ööpäevane videovalve ja kõik salvestatakse, on vaid väike asi. Trumpäss, millega suvilaomanik Peeter Kaares rahvast oma 687 m² suurusest valdusest eemal proovib hoida, on hoopis tahvlid “Riigikaitsemaa” ja “Patrullmaja”.
Ühe neist on Peeter Kaares kinnitanud häbenematult isegi oma tuttuue suvila seinale. “Tegemist on isetegevusega,” ütleb Helme vallavanem Tarmo Tamm.
Piirivalvele kuulus peale armetu soojaku ka imetilluke maalapp selle ümber. “Ümber putka umbes 10 meetrit,” jutustab tänaseni teenistuses olev anonüümseks jääda sooviv piirivalvur. “Me niitsime seda suve jooksul kolm-neli korda.”
Et Tündre järve ääres varem piirivalve käes olnud maalapp müüdi eraisikule, ei ole vallavanema sõnul enam tegu riigikaitsemaaga. “Riigikaitsemaal, kui seal parajasti õppusi ei toimu, võib igaüks vabalt liikuda,” naerab tundmatuks jääda sooviv kõrge piirivalveametnik.
Mis siis ikkagi toimub?
Ma ei oska öelda, mis Helme vallas õigupoolest on toimunud. Kas skandaalne ärimees lollitas vallaisasid või puhkuste magusaimal ajal pesi käsi lihtsalt kätt. Või, nagu asjaga hästi kursis olev ametnik minu käest küsis: “Mis sa arvad, kas keegi hakkab ebaseaduslikke pabereid niisama siniste silmade eest välja andma?”
Kellelgi ei saa midagi selle vastu olla, kui Eestimaa vallamajades liiguksid paberid sama kiiresti kui Helmes. See oleks ju suurepärane. “Kuidas see saab aga nii olla, et osadel on see võimalus, aga teistel ei ole?” küsib ametnik.
Maalehe andmetel pole see ainus samalaadne asi kaunis Helme vallas.
Peeter Kaares
- Viljandi ärimees Peeter Kaares on Eesti esimene maksupetturluses süüdi mõistetud isikik. Süüdistuse järgi pettis OÜ Kaidoke juhatuse esimees aastatel 1993–1997 Eesti riigilt fiktiivsete ekspordidokumentidega välja 3,8 miljonit krooni ebaseaduslikku käibemaksu.
- 7. veebruaril 2000 määrati Kaaresele 4 aasta ja 5 kuu pikkune vabadusekaotus kolmeaastase katseajaga. Aasta ja viis kuud istus mees sellest eelvangistuses.
- Kaares tunnistati süüdi korduvas kelmuses ja dokumentide võltsimises. Uurimisorganite sõnul oli Kaares tegutsenud kavalalt, kirjutades varakult kogu oma vara sugulaste nimele.
- Ennetähtaegselt vabastatud ärimees võttis endale Viljandi maakohtu otsusega kohustuse tasuda iga kuu maksuametile 8000 krooni. Kriminaalhooldaja Arno Lend ütles toona Äripäevale, et on ebareaalne, et Kaares suudab 27 aasta jooksul iga kuu 8000 krooni maksta. “Ta võttis endale küll sellise kohustuse, kuid ma arvan, et see on lihtsalt tema järjekordne trikk vabaduses olemiseks.”
- Eelnevale vaatamata kavatses omaaegne justiitsminister Märt Rask osta riigi petmises süüdi mõistetud mehe firmalt plaanitava Viljandi vangla tarvis maad.
- Peeter Kaares on vangimajas istunud ka varem. Nõukogude ajal saatis kohus liiklusmiilitsana töötanud mehe altkäemaksu võtmise eest viieks aastaks türmi. Postimehe andmetel vabanes ta sealt 1991. aastal ehk poolteist aastat ettenähtust varem.
