Silmus võlgniku ümber tõmbub üha koomale

Võlgnike elu Eestis on nagu pesu pesumasinas. Vaevu saad end ülal võitjana tunda, kui laksad tagasi alla. Ja nii ring ringi järel.

Laenuvõlgniku ringlemise teeb hõlpsaks võimalus võtta sms-laenu. Võtad ühest firmast summakese, aga ei jaksa tagasi maksta. Siis võtad veel kahest, et esimene laen tagasi maksta ja mõni aeg suurema mureta edasi elada.

Paraku saabub ka nende kahe laenu tähtpäev. Siis tuleb juba neljast firmast laenata. Seejärel kaheksast... Kui algselt optimistlik laenaja lõpuks võlanõustaja juurde jõuab, on tal seitse-kaheksa-üheksa laenu turjal. Nii väidab Haapsalu võlanõustaja Sirje Rehkalt.

Hea poja tänu

Alles hiljuti pensioniikka jõudnud Pärnumaa naisel on samuti mitu võlga, mida ta üritab tagasi maksta. Paraku pole neid võlgu teinud naine ise, vaid tema vaevu täisealiseks saanud poeg. "Ta oli hea poeg," tunnistab ema, pidades silmas varasemaid aastaid.

Nüüd poeg enam nii hea pole, sest emal tuleb maksta tagasi nii kümneid tuhandeid kroone Bigbankist võetud laenu, mille käendaja ta oli, kui ka poja kopsakad telefoniarved, mis on jõudnud juba inkassofirmasse.

Õnnetul pensionärist emal on siiski vähemalt üks õnn - ta käib tööl. Nii läheb palk Bigile, 500 krooni kuus telefoniarvete eest inkassofirmale, aga pension jääb õnneks suuresti endale. "Vähemalt praegu mind mu erastatud korterist ilma jäämine ei ähvarda," sõnab naine. Et asi lõpuks lahenduse leidis, võlgneb võlamaksja tänu Pärnus tegutsevale nõustajale. "Ta kõneles minuga väga toredasti," tunnistab naine Varje Ojametsast rääkides.

On aga hetki, kus "toredasti rääkimine" on lootusetult hiljaks jäänud. "Kõik, kes võlanõustaja juurde satuvad, on juba jõudnud dramaatilisse punkti," hindab Võrus Nöörimaa tugikeskuses nõustav Marve Kõiv. Valusam juhtum meenub Kõivule möödunud aasta lõpust, kus eakas vanamemm pidi oma eluaegsest kodust loobuma. "Memm oli tütre laenule pannud tagatiseks oma maja, kuid tütar jättis laenu tagasi maksmata," jutustab Kõiv. "Praegu elab vanamemm küll oma majas edasi, kuid tulevik on tume."

Siit esimene nõuanne: reageeri õigeaegselt kohtutäituri kirjadele.

Nõu ei aita, kui raha pole

Haapsalu nõustaja Sirje Rehkalt ütleb juba esimese lausega midagi tõsist ja lõplikku. "Väga raske on nõu anda sellele, kellel üldse raha pole," sõnab ta. Siit järgmine nõuanne: mine nõustaja juurde kohe, kui laenukarussell hakkab sind kaasa kiskuma. Eriti just sms-laenudel on omadus väga kiirelt võlga kasvatada.

"Võtsid kolm tuhat krooni, aga ühel hetkel võib see olla juba kuus tuhat," kinnitab Rehkalt. Laenusummale lisandub koheselt ju teenus-, laenu- või lepingutasu - sõltuvalt sellest, kuidas keegi midagi nimetab - ning mittetähtaegse maksmise korral veel ka intressid, viivised, sissenõudekulud, leppetrahvid jne.

Võla niisugune kasv ajab aga laenu andja ja võtja omavahel tülli. Üks tunnetab seda ebaõiglusena, teine viitab laenutingimustele. Sõna järgneb sõnale, kuni võlgnik kirjadele enam ei vasta, telefoni välja lülitab ja koduukse võõra ees lukku keerab.

Paraku pole võlgniku kodu enam tema kindlus. Pigem on see kinnisvara, mille kohtutäitur maha müüb, näitamata endisele omanikule suundagi, kuhu viimane oma pere ja murega minema peaks.

Just sellised hirmud vaevavad ka 37aastast meest, kes seitse aastat tagasi Hiiumaale kolis, et seal majutusäriga tegelema hakata. Võttis laenu, ostis maja, erastas maa. Soovis endale ise töökoha luua, asutas firma, ostis köögiseadmed, voodid, muu majutuseks vajaliku. Kirjutas projekte, küsides toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja mujaltki. "Ei!" öeldi mehele kõikjalt. Aga ta ei peatunud. Oleks ta siis teadnud, et...

Varjupaik sõprade juures

Alles hiljuti kümnete voodikohtadega majutusteenust pakkunud Hiiumaa mees on nüüd ise see, kes teistelt majutust küsib.
Vähemalt väidab ta nii. Ega mees oma Hiiumaa-majas elada saakski: elekter on võlgade pärast välja lülitatud, omavoliline sisselülitamine toob kaasa trahvi.

Aeg-ajalt on mees siiski voolu näppimas käinud ning võlgnevuse ja trahvide kogusumma ulatub juba 20 000 krooni kanti. Pealegi on traadid nüüd läbi lõigatud.

Nii rändabki mees oma sõnul mööda Eestit, leides ulualust ning ninaesist sõprade juures. Abikaasa juures kahjuks enam mitte - naine ei jaksanud lõputult kaasa teha katsumusi, mis mehele ikka veel jõukohased olid.

Ettevõtja askeldas tõesti järelejätmatult. Võttis ühe laenu teise järel, aga ka teise kustutamiseks. Alustas 400 000 kroonist, jõudis kahe miljonini. Siis jaks lõppes: äri sai käigus hoida vaid suvekuudel, tööjõudu leida näis üha raskem, ent abi ei tulnud kusagilt. "Oleksin pidanud asja varem katki jätma, aga investeerisin veel ajalgi, kui surutise märke juba näha oli," väidab ta.

Siit järgmine nõuanne: ärge võtke soovitut tegelikkuse pähe! Kui vähegi tunnetate, et asi hakkab allapoole minema, tuleb kohe lõpetada, uus tegevusala leida. "Aga oma kätega loodut on väga raske hävitada," sõnab 37aastane mees.

Ühel hetkel viskas see mees siiski oma elutöö nurka ja otsustas firma vara müüma hakata, et vähemalt maja alles jääks. Müüki läksid köök, baar, voodivarustus. Aga kes Hiiumaalt seda kraami ostma tuleb? "Kui kolmandiku rahast tagasi saan, on see maksimum," tõdeb kõrbenud ettevõtja. "Hiiumaal elatakse peost suhu."

Peost suhu elab nüüd ka suurte plaanidega mees. Kogu tema sissetulek on 1000 krooni abiraha. Töötuna ta end kirja panna ei saa - seaduse järgi on ikkagi tegemist ettevõtjaga. Läbimurret ei toonud ka käik võlanõustaja juurde, sest mees teadis oma nõrkusi ning võimalusi isegi.

Nüüd on ta otsustanud kiigata piiri taha, sest Eestis on tema pangakontod arestitud. Kui ta tööd leiakski, kestaks võlgade kustutamine kogu ülejäänud elu ning tarbimiseks jääks vaid miinimumpalga suurune summa. "Kuulutaksin pankroti välja, aga raha pole sellegi tarvis," heidab ta käega.

Siiski on mehel paar lohutust: hing on sees ja kevad saabub. See on peletanud ka mõtted köiest ning selle eripärasest kasutusviisist. "Elan päev korraga, vaatan, mida homne toob," lausub ta. "Otsin üles lapsepõlvesõpru, loodan heade mõtete tulekule."

Piiks-piiksu järelpiiksud

Enamik võlanõustajate poole pöördunuist pole siiski endised ettevõtjad, vaid inimesed meie kõrvalt, kes hetketunde ajel on otsustanud sms-laenu võtta.

"Piiks-piiks, ja raha tuleb!" lubas klassikaks saanud reklaam. Raha tõesti tuli, aga pigem mitte õnne, vaid õnnetust tooma. "Kõige tüüpilisemad mured, millega võlanõustaja poole pöördutakse, on ikkagi kiirlaenud," kinnitavad nii Marve Kõiv Võrust kui ka Sirje Rehkalt Haapsalust. "Minu poole pöördunute arv on drastiliselt kasvanud," lisab Rehkalt.

Põhjused, miks sms-laenu teed minnakse, on erinevad, ulatudes lihtsalt elamiseks mõeldud rahast lapse klassiekskursiooni eest tasumiseni. Kui lisandub töötuks jäämine, ongi kuri karjas. Esimene kuri on inkassofirma, järgmine kohus, siis kohtutäitur. Algul väikesena tunduv võlgnevus paisub kiiresti suureks võlaks.

Mitte nõustaja, vaid lepitaja

Enamik laenufirmasid pakub klientidele võimalust laenu tagasimaksmise tähtaega pikendada, küsides selle eest täiendavat tasu. Seda võiks Rehkalti sõnul teha aga vaid juhul, kui uue tähtpäeva saabudes on raha olemas ja võlgnevus võimalik täies summas tasuda. "Niisama sms-laenu tagasimaksmise tähtaega pikendada pole mõtet, peale lisakulu ei too see midagi."

Suur osa Rehkalti nõuannetest pole aga seotud sellega, kuidas rahaga paremini toime tulla ("Tihti pole inimestel enam midagi kokku hoida!" hüüatab Rehkalt), vaid kuidas võlgnik ja võlausaldaja teineteisega kaubale saaksid.

Mitmel korral ongi asi tänu nõustajale-lepitajale joonde saadud, kuid siin on lõplik ja edasikaebamisele mitte kuuluv "aga": võlgnik peab suutma regulaar­selt tagasi maksta kokku lepitud summa. Kuidas seda aga teha, kui inimese kogu sissetulek koosneb vaid toimetulekutoetusest, 1000 kroonist ühe ja 1800st kahe inimese puhul?

Pealegi lähevad sellest tihtipeale maha korteriühistu võetud laenu osamaksed, mida toimetulekutoetuse puhul eluasemekulude hulka ei arvestata.

Mitmel puhul peavadki nõustajad käed rüppe laskma ja tunnistama, et kui paratamatu peab juhtuma, siis ta juhtub. See tähendab, et kohtutäitur paneb võlgniku kodu müüki. See polegi aga veel kõige hullem. Sageli on lugu hoopis nii, et kinnisvara hinnalanguse tõttu ei kata korteri või maja müümine summat, mis kunagi sellesama pinna ostmiseks võeti. Nii tulebki tihti oma kodust lahkuda ja sellele lahkumisele veel ise peale maksta.

Kui ma oleksin võlur...

"Võlanõustaja ei ole võlur," rõhutab Marve Kõiv. "Inimesed, kes meie juurde tulevad, peavad aru andma, et me ei jaga kotiga raha, ei kaota võlgnevusi. Saame anda soovitusi, kuid otsused peab võlgu olija ikka ise langetama."

Tähtis on ka raskustes inimeste psühhosotsiaalne nõustamine, väidab FIEna hädalisi aitav Kaidi Silver-Schöbe. "Võlgadest vabanemine ei käi üleöö. Inimestel tuleb muuta oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi ning see ei ole kerge."

Kerge ei saa olema ka nõustajate tulevik: kümned tuhanded inimesed on kaotanud töö, sissetulek on vähenenud, muret teevad kodu soetamiseks võetud laenud, muud maksed vajavad tasumist ja lapsed kasvatamist. Nimekiri nendest, kel praegu on raskusi oma võlgade maksmisega, ulatub 70 000ni.