Ringikohtuniku kaheldavad otsused tõid Stepulovile küll kaotuse, kuid tasuks siiski olümpiahõbeda.
Narvas 1913. aastal sündinud Nikolai Stepulov alustas poksimisega 1927. aastal. Kuuludes esialgu Töölisspordiliitu, osales ta 1931. aastal Viinis töölisspordi olümpiamängudel. 1934 võistles Eesti koondislasena Budapesti EMil, kus kaotas avaringis.
Et mehe olümpiaedu polnud juhuslik, näitas aasta hiljem EM-võistlustel Milanos finaali jõudmine, kus ta kaotas sakslasele Herbert Nürnbergile.
1938. aastal, pärast Viljandi Tulevikule Eesti meistritiitli võitmist, läks Stepulov elukutseliste leeri. Põhjuseks oli alajuhtidega tülli pööranud poksija majanduslik kitsikus. Elukutselisena pidas Stepulov vaid paar matši, kuid erilise eduta.
1940. aasta suvel, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, kuulus Nikolai Stepulov punaväelaste kohalikku löömameeste rühma, kes läks relvituks tegema Eesti kaitseväe sidepataljoni väeosa Tallinnas Raua tänaval.
Nikolai Stepulov suri 2. jaanuaril 1968 Tallinnas.


