Riigikogu erikomisjon arutas Maalehe artiklit perearstidest

“Kas te olete kontrollinud, kas tõesti on selline nimistu olemas, kus perearst on jätnud enda asemel tööle ID-kaardi?” küsis rahvasaadik Annely Akkermann (IRL).

“Me ei reageeri ajaleheartiklitele!” teatas haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov rahvasaadikule vastates.

Haigekassa juht seletas, et kuna kõik asendused on haigekassa piirkondlikes osakondades registreeritud, siis probleemi pole. “Seda, kas ID-kaart on arvutis, me kontrollimas ei käi.”

“Terviseameti seisukohast vaadatuna on võõra isiku töötamine teise ID-kaardiga lausa seadusega vastuolus,” tõdeb ameti avalike suhete juht Iiris Saluri Maalehe järelepärimise peale. “Samas ei ole me saanud sellise tegutsemisviisi kohta seni ühtegi kaebust.”

Info vaid vormiline

Perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul on haigekassal info asenduste kohta vaid vormiliselt olemas.

“See on JOKK-skeem, millest Maaleht kirjutas,” rõhutas Talvik. “Faktiliselt on asendus olemas, sisuliselt kahjuks mitte.”

Talvik seletas Riigikogu erikomisjonile, et perearst X töötab küll perearsti Y asemel, tegelikkuses tähendab see aga, et töötab vaid õde üksinda.

“Kui on midagi keerulisemat, siis helistab õde 30 või 50 km kaugusel olevale perearstile ja küsib, mida teha. Vaid üksikud haiged suunatakse naabervalla praksisesse. Tegelikult ei toimu seal sellist perearstitegevust, nagu me täna ootame,” rõhutas perearstide seltsi juht.

“Kas te olete arutanud, kuidas olukord tegelikult on, kui perearst sisuliselt hoiab nimistut kinni, aga ise füüsiliselt kohal ei viibi?” päris rahvasaadik Akkermann edasi.

“See on küsimus perearstidele,” pareeris haigekassa juht Danilov.

“Meie erialaseltsina ei saa teha järelevalvet, kes kui palju oma töökohal viibib,” ühines perearstide seltsi juhatuse liige Le Vallikivi.

“Samas on meile ministeeriumist ja haigekassast öeldud, et selle murega tegelemine on viitsütikuga pomm,” tunnistas Talvik. “Kui sellelt perearstilt, kes on Soome ära läinud, võetakse nimistu ära, siis ei pruugi selle koha peale mitte keegi asemele tulla. Et parem keegi kui mitte midagi. See on ka põhjus, miks seda probleemi pole puututud.”

Pommi ikkagi pole

Haigekassa juht Hannes Danilov selle seiskohaga ei nõustunud. “Ma ei tahaks omaks võtta, et haigekassa on öelnud, et see on viitsütikuga pomm.”

Samas tunnistas ta, et arste meelitab välismaale mitte üksnes parem palk ja mõnusamad töötingimused, vaid ka sealne parem pensionisüsteem.

“Arstid lähevad välismaale, eriti Soome, pensioni teenima,” ütles Danilov Riigikogu erikomisjonile.

Vt ka “Meie tohter tuleb alles juulis”, ML, 15. märts

Pihtimus: Eesti perearst on nagu pärisori!

“Eesti perearst on sunnismaine, teda võiks võrrelda pärisorjaga,” tunnistab juba aastaid Rootsis töötav Puka perearst Karin Kõrgesaar seletades, miks ta oma nimistust pole loobunud.

“Tegevuse lõpetamine on hulga raskem kui ükskõik millisel tavalisel ettevõtjal, kes võib lihtsalt ühel päeval uksed kinni panna. Riigi seisukohast on see küll hea, aga mitte perearstile.”

Kõrgesaare sõnul peab ta oma õele ja laborandile maksma vallandamishüvituseks kuue kuu palga koos maksudega. “See on suur summa ühele maa-perearstile, kes aasta lõpus on heal juhul vaid ühe kuu palga ulatuses plussis,” tunnistab Kõrgesaar.

Omal ajal tal sellist raha ei olnud. “Kui sul aga on veel enda ostetud ruumid, siis ka nendest vabanemine on raske. Kui ma kaheksa aastat tagasi Rootsi kolisin, siis uskusin, et tulen mõne aja pärast tagasi,” kõneles ta. “Ma ei tahtnud kohe oma nimistut ära anda, et oleks kuhugi tagasi tulla.”

Eestis käib ta sellepärast, et anda oma kolleegidele puhkust, tagada arstiabi – teeb ta seda oma Rootsi puhkuse ajal. “Mitte aga sellepärast, et nimistut alles hoida,” rõhutab Puka perearst, kes võtab oma Eesti patsiente vastu aastas vaid paar nädalat, juulikuus.