Rahalugejad on €-päevaks valmis
Rait Roosve on mees, kes teab palju rohkem saladusi kui lihtsurelikud. Ta töötab Eesti Pangas viieteistkümnendat aastat. Ta pääseb pangahoones sinna, kuhu ei lubata isegi väga tähtsaid mehi. Ta teab, millisele nupule vajutada, et…
Samas ei saa ta neist saladustest kellelegi rääkida. Küll saab ta rääkida sellest, kuidas euro tuleb, kuidas kroon läheb ning mis teha sukasäärde kogutud rahaga.
Asjameestest õhkub enesekindlust
Eesti valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga 1. jaanuaril 2011. Suure tõenäosusega saab see teoks — Eesti Panga koridorides kõndivate ametimeeste nägudelt ja kõnnakust õhkub enesekindlust.
Ka eurole ülemineku asjatundjate komisjon, mille eesotsas on rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, väidab, et see on võimalik. Sel kuul esitas see komisjon valitsusele eurole ülemineku plaani eeldatavasti lõpliku, järjekorras kaheksanda versiooni. (Esimene eurole ülemineku plaan valmis juba 2005. aastal, samast ajast käib koos asjatundjate komisjon.)
Et ettevalmistused on tõesti lõpusirgel, näitab tõsiasi, et üleminekut võimaldavate seaduste (euro kasutuselevõtmise seadus ja riigilõivuseadus) eelnõud on praeguseks saanud kommentaarid ka Euroopa Keskpangalt ning esitatud Riigikogu menetlusse.
Rohelist tuld oodates
Ainult kohalikust komisjonist euroks siiski ei piisa — ametlik hinnang Maastrichti kriteeriumide (vt lisa) täitmise kohta selgub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga mais avaldatavates aruannetes.
Juunikuus annavad nende aruannete põhjal oma hinnangu euroala riike ühendav eurogrupp, ELi rahandusministrite nõukogu ning ülemkogu. Eurole üleminek ning sealhulgas vahetuskurss kinnitatakse juulikuisel rahandusministrite nõukogu kohtumisel, otsustamisel osaleb ka Eesti rahandusminister.
Kui tuleb otsus “jah”, võib Eesti Pank sularaha tehnilise valmisoleku mõttes eurod kas või 72 tunni pärast käibele lasta.
“Euro tulek pole võrreldavgi 1992. aasta rahareformiga,” väidab Rait Roosve. “Sularaha käitlemise süsteem on Eestis ju välja kujunenud ning ulatub ka kõige kaugemasse külla.”
Kas säästud jäävad
ikka alles?
Rait Roosve vastab ka kõige kahtlustavamale küsimusele.
“Kas ikka kõik kroonid vahetatakse ümber?”
“Jah!”
“Kas Eesti jaoks trükitakse uued rahatähed või tuuakse Euroopast vanad?”
“Tuuakse uued.”
“Saadetakse meile raha Euroopa Keskpangast või tellite ise?”
“Euroopa Keskpank ei tegelegi sularahaga, seega tellib Eesti Pank.”
“Kus on vahetuse hetkel oma raha parem hoida, kodus või pangas?”
“Pangas, sest siis pole raha vahetamisega muud muret, kui sularaha vajades lihtsalt pangaautomaadi juurde minna.”
“Mis kroonistest müntidest ja sentidest saab?”
“Nende panka kogumiseks tuleb suure koguse tõttu sügisel omaette kampaania, sealjuures on müntide töötlemine erinevalt praegusest tasuta.”
Milline saab olema krooni kurss?
Loomulikult on küsimusi veel. Näiteks valus päring selle kohta, millise kursiga raha vahetatakse. “Krooni ümberarvestamine eurodesse toimub Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga,” on selle küsimuse ametlik vastus.
Suure tõenäosusega on see praegune ametlik kuue numbriga suhe euro ja krooni vahel — üks euro võrdub 15,6466 Eesti krooniga.
Eesti Pangal on ametlik vastus ka krooni võimaliku odavamaks muutmise ehk devalveerimise teemal. Vastuse võib leida keskpanga kodulehelt www.eestipank.ee ja see kõlab nii:
- Eesti puhul on keeruline leida ühtki ühiskonna gruppi, kes devalveerimisest kasu saaks. Eksportööre devalveerimine ei aita, sest ainuke tootmiskulu, mida vahetuskurss mõjutab, on töötasu. Ja see väheneb Eestis selgelt nii palgakasvu peatumise kui ka koondamiste tõttu.
- Devalveerimine ei too lisaraha riigikassasse, küll suurendaks see väljamakseid kasvava tööpuuduse ja sotsiaalkulude tõttu.
- Pankade laenukahjumid suureneks hüppeliselt.
Hinnatõusule päitsed pähe
Seega võib — kui eelöeldut uskuda — raha ametliku odavamaks muutmise variandi kõrvale jätta. Küll võib muutuda ja ilmselt muutubki krooni tulles väiksemaks raha ostujõud, vähemalt kõneleb nii teiste riikide kogemus.
Esimesed sammud hinnasurve vähendamiseks on juba otsustatud. Nii ümardatakse avalik-õiguslike tasude kroonisummad eurodesse maksumaksjale soodsamas suunas, erandiks on trahvid, sunniraha ning keskkonnakahju hüvitamine.
Ettevalmistamisel on ausa hinna lepe erasektoriga, mis takistab kunstlikke hinnatõuse.
Tarbijakaitseamet alustab aprillis võimaliku hinnatõusu jälgimist, hinnavõrdlust on kavas jätkata ka pärast euro kasutuselevõttu.
Alates septembrist on kavas kohustada kõiki kaupmehi näitama hindasid kahes vääringus, hõlbustamaks hindade ümberarvutamist elanike jaoks.
Käegakatsutav muutus, mis euro tulekuga kaasneb, on Rait Roosve sõnul see, et me võime vajada edaspidi kas teistmoodi või mõni inimene koguni kaht rahakotti.
Pangatähti jääb vähemaks
Esiteks on rahatähed eri kujuga. Teiseks väheneb kindlasti ringluses olevate pangatähtede hulk, sest euro kurss on tunduvalt kõrgem — 500eurosega saab maksta juba keskmise kuupalga.
Kolmandaks suureneb müntide osakaal, kuna praegused kroonid settivad paljuski kodudesse rahakassadesse, aga euromündid suurema väärtuse tõttu ilmselt mitte.
Neljandaks võib rahavaru olla euro korral palju väiksem kui krooni puhul, mil nn ülekate oli märksa suurem.
Muutunud on ja muutub veel palju: majanduslikult raskem aeg on vähendanud nii sularaha ringlemise kiirust, kogust kui ka ringlevate rahatähtede keskmist väärtust. Mullu vähenes ringluses oleva sularaha summa 18,5% võrra.
Lisaks sellele suureneb pidevalt sularahata tehingute maht. “Olulise muutuse siin tõi kaasa ka pensionide tasuta kojukande lõpetamine,” kinnitab Roosve.
Iseseisvuse sümbol
Raskem kui lahendada kõiksugu tehnilisi muresid on aga leppida tõdemusega, et kroon, mida enamik meist väga igatses, on tõenäoliselt järgmise aasta algusest juba ajalugu.
Samas on lohutus kas või see, et sularaha käive kahaneb paratamatult ning pangakaardi või Interneti-panga abil maksmisel on palju suurem tähtsus summal kui sellel, milles see väljendatud on.
Ka hoiab tarbijat sularaha küljes selle teatav anonüümsus. “Kui sularaha asemel mõeldakse välja mõni teine anonüümsust võimaldav maksevahend või
-viis, on sularahaga lõpp,” lausub Roosve.
Palju kindlamat ja selgemat krooni lõppu kavatseb Eesti Pank aga vääriliselt tähistada, andes välja suuretiraažilised meenemündid ning mõeldes ka tõsisemate numismaatikute soovidele.
Numismaatikud on aga juba ärevil, tundes huvi näiteks ühekroonise paberraha vastu, mis on küll kehtiv maksevahend, kuid mida ei lasta juba mõnda aega enam ringlusesse.
Seni kuni euro pole tuhande pangatähe suurustes plokkides ja sajastes pakkides veel pärale jõudnud, aga ka pärast seda, tegeleb Eesti Pank igapäevaste asjadega ehk sularahavarude täiendamisega.
Aastas on tellitud tavaliselt juurde üks partii pangatähti, kaks partiid käibemünte ning kaks partiid meenemünte. Alates 1992. aastast on emiteeritud kokku 24 meenemünti ning üks meenepangatäht.
Eesti mündid ja pangatähed pole valminud Eestis, välja arvatud 1990. aastate algus, kui münte ja sente valmistas Tallinna Juveelitehas, vaid välismaal: Saksamaal, Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Müntide ja pangatähtede valmistajad leitakse alati vähempakkumiste teel, nn rahvusliku küljega Eesti euromünte hakkab pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist vermima Soome rahapaja.
Eesti Pank jääb alles
Eksivad need, kes oletavad, et euro tuleku järel pole vaja ka Eesti Panka. Pank jääb alles, küll muutuvad ja kasvavad tema ülesanded. Näiteks hakkavad Eesti Panga esindajad osalema ka europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel.
Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks hinna- ning finantsalase stabiilsuse säilitamine, seda koostöös Eesti Panga juures asuva finantsinspektsiooniga.
Neid nõudeid täitmata me eurot ei näe
- Maastrichti kriteeriumide põhjal peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKTst, valitsussektori võlg aga väiksem kui 60% SKTst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
- Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s (riigi valuuta suutlikkuse ning sobivuse kontrolli mehhanism) ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
- Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest.
- Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest.
Allikas: euro.eesti.ee
Miks siiski euro?
- Toetab meie majanduse stabiilsust.
- Lihtsustab kaubandussuhteid paljude ELi riikidega.
- Teavitab Eestist kui maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osast.
- Muudab hinnad teiste euroala riikidega lihtsamini võrreldavaks.
- Vähendab järsu intressitõusu riski.
- Vähendab tehingukulusid.
Peale selle on Eesti oma krooni kindla kursi ning euroga seotuse tõttu juba praegu pigem euroala liige, kuigi rahatähtede väljanägemine on teine. Euro võeti ametliku maksevahendina
kasutusele 1999. aastal ning seda kasutab ca 329 miljonit
elanikku 16 liikmesriigis.
Allikas: www.fin.ee/euro
Kuidas euro tuleb
- Euro tuleb 14 päevaga.
- Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu
üleminekuna, üleminekuperioodi ei ole.
- Alates €-päevast toimib kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood. Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha antakse üldjuhul eurodes.
- Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis.
Kroone vahetatakse piiramatul hulgal
- Krediidiasutused alustavad kroonide vahetamist füüsilistele isikutele detsembris. Alates 1. jaanuarist 2011 saab raha vahetada kõikides
sularahaga tegelevates pangakontorites, seda 6 kuu jooksul.
- Raha vahetatakse piiramatul hulgal, keskkursiga, ilma teenustasuta.
- Piiratud kontorivõrgus vahetatakse eurosid
12 kuu jooksul.
- Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult ja piiranguteta.
- Eraisikutele rahavahetusega kulusid
ei kaasne.
Tuleb sularaha hoiustamise kampaania
- Eurode (müntide)
eeljaotus pankadele toimub juba kuni 4 kuud enne €-päeva.
- Pangad võivad eurosid (münte) oma suurematele klientidele kaas-eeljaotada kuni 4 kuud enne €-päeva.
Pangatähtede eeljaotus ja kaaseeljaotus algab 1 kuu enne €-päeva.
- Eelnevalt toimub müntide
kogumise ja sularaha hoiustamise
kampaania.
Automaatidesse tuleb euro ööpäevaga
- Euro sularaha lastakse ringlusse pangakontorite, sularahaautomaatide ning jaekaubanduse kaudu.
- Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega
umbes 24 tunni jooksul.
- Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite
ja jaekaubanduse kaudu.
Kursi määrab ELi Nõukogu
- Krooni ümberarvestamine eurodesse toimub Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga.
- Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad turuosalised, riigi otsest rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole.
Münte on raskem järele teha
- 2009. aastal töödeldi keskpangas täisautomaatsete sorteerimismasinatega 436 000 pangatähte päevas ehk 103 miljonit pangatähte aastas.
- Ekspertiisi läbis ca 24 000 pangatähte, kokku tuvastati 243 võltsitud Eesti krooni pangatähte.
- Võltsitud münte ei ole viimase paari aasta jooksul avastatud.
- Käibekõlbmatuks muutunud rahatähed hävitatakse.
- 2009. aastal kõrvaldati ringlusest 11 miljonit pangatähte.
- Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis ringluses 460 miljonit münti — iga elaniku kohta umbes 340 — ning 80 miljonit pangatähte ehk Eesti iga elaniku kohta 57.
Allikas: Eesti Pank
