Ma ei kõnele mingist ühest uuest erakonnast, mis oleks kõige eelnenu vastu ja väidaks end olevat teistest ausam, püüdes ise samal ajal muutuda samasuguseks suureks rahvaerakonnaks.

Minu arvates on populistliku ühte tõde kuulutava partei teke ohtlik, ohtlik on ka üldine erakondadevastane viha. Vabas ühiskonnas on vaadete paljusus ja pidev võitlus paratamatu, oluline on vaid, et võisteldakse ausalt.

Meil on sõjaeelsest Eestist ju kogemus olemas. Vabadussõjalaste erakondade ja võimulolijate vastased loosungid – ma väga loodan – täna enam siirast poolehoidu ei leiaks.

Pigem on minu jaoks küsimus, kas praeguses ühiskonnas on niisugused suured rahvaerakonnad, mille ainuüksi ülalpidamiskulud on tohutu suured, üldse asjakohased? Või oleks pigem mõistlik liikuda tagasi selles suunas, et erakonnad oleksid väiksemad, selgema maailmavaatega, et neilt ei nõutaks tingimata tuhandet liiget, et ei hoitaks jõu ja kavalusega koos inimesi, kes oma vaadetelt kokku ei kuulu?

Võib-olla võiks sarnaselt paljude teiste riikidega lasta erakondade moodustamise nüüd vabamaks.