Pöörased projektid ootavad internetis

“Mulle meeldib see, et hooandja.ee pole päris annetuste korjamise keskkond,” ütleb Hiiumaal asuva MTÜ Kuulikoda juhatuse liige Kadri Taperson.

Tema tahab veebilehe ehk rahva rahaabiga välja anda Kuulikoja kokaraamatut.

“Kui kellelegi meie idee meeldib ja ta toetab seda, siis saab ka midagi vastu,” tutvustab Taperson hooandja.ee põhimõtet.

Naine ise on lubanud neile, kes tema ettevõtmisele 15 euroga hoogu annavad, vastutasuks kokaraamatut. Need, kes 25 euroga hoogu annavad, saavad lisaks raamatule ka õhtusöögi Hiiumaa õunapuude all.

Sarnaseid pakkumisi jagavad ka kõik teised hooandja.ee lehel olevad projektide eestvedajad. Näiteks lubavad eksperimentaaletenduse SPA läbiviijad toetajatele muu hulgas Peipsi-äärsete vanausuliste käsitööna valminud sibulapärga.

Hooandja.ee ühe eestvedaja Tiiu Sullakatko sõnul saavad hoogu koguda loomingulised projektid, mis on kindlapiirilised ja mille tulemus on mõõdetav. “Oluline on ka see, et seda tulemust saaks avalikkusega jagada,” märgib ta.

Sullakatko sõnul on projektidele raha andmine lihtne. Kui üks või teine asi meeldib, saab teha lihtsalt ülekande. Raha ei lähe aga otse projekti tegijate, vaid portaali kontole.

Igale projektile on seatud ka ajavahemik, mil soovitud summa tuleb kokku korjata. Kui tähtpäeva kukkudes raha koos pole, ei saa ka projekt rahastust ning portaali tegijad annavad inimestele raha sajaprotsendiliselt tagasi.

“Sellisel viisil saavadki rahastuse just need projektid, mida üldsus kõige vajalikumaks peab,” ütleb Sullakatko.

Kui mõni projekt saab raha kokku, siis 3% sellest läheb portaali haldajatele. “Kokkuvõtvalt pole see suur summa,” möönab Sullakatko. “Aga kuna hooandja.ee tegutseb mittetulundusühinguna ning seetõttu ei ole kasumi teenimine esimene eelistus, siis ennekõike soovime näha, et oleme kaasa aidanud toredate projektide ja unistuste teostamisele.”

Taperson möönab, et hooandja.ee puhul pole tegu eestlaste välja mõeldud uue asjaga, vaid USAs levinud samalaadse portaali Kickstarter.com eestistatud versiooniga.

“Me istusime eelmisel aastal sõpradega koos ja mõtlesime, et selle USA formaadi võiks meil kah ära proovida,” räägib Sullakatko asjade käigust. Kaasarääkivaks sai fakt, et USAs said enam kui pooled projektid sel viisil rahastuse.

Noored mõtlesid ja tegid asja teoks.

Üle poole aasta valmistati ette veebikeskkonda, pandi üles esimesed hullud ideed, ning nüüd, mil veebikeskkond alles paar päeva avatud olnud, on neil juba üle 400 fänni ning üle 3000 uudistaja üle maailma.