Poola maasikaid müüakse Eesti omade pähe?

“Tippaeg on käes,” kinnitab Tartumaal Lohu talu perenaine Siiri Tsahkna.

Tema arvestuste kohaselt oleks käesolev ja järgmine nädal kõige suurema maasikasaagi aeg. Kui vaid vihma ei tuleks.

Saak oleks olnud suuremgi, kui eelmise nädala sajud poleks marju läbi vetitanud – need muutuvad vihma käes pehmeks ja tuleb lihtsalt ära visata.

“Vaatan Norra ilmateadet, et kas läheb paremaks, aga ei luba eriti,” vangutab ta pead. See-eest tuleb telefonitsi hea uudis – hommikul Tartu turule viidud marjakastid hakkavad tühjaks saama.

“Margus, ole hea ja vii turule marju juurde!” hõikab riigikogulase Margus Tsahkna ema.

“Kiirel ajal tuleb poiss ikka appi,” selgitab ta. “Kaste on vaja tõsta, see on nüri töö, las teeb. Saabki vaimsele pingele vahelduseks füüsilist koormust.”

Mullusest odavamad

Samas tunnistab naine, et mullusega võrreldes on ostjaid vähem. Äkki on põhjuseks see, et inimesed on talvega euro suurusest aru saanud ja ei tuuluta neid enam nii lahedalt? Või oodatakse palga- ja pensionipäeva?

Maasikate hind on mullusest madalam. Nädala algul jäi see Tartu turul 2.50 ja 3.50 euro vahele. Möödunud aastal oli hind kõrgem ja ei läinudki alla 2.80, mis oligi kõige madalam tase.

Müüjad jälgivad üksteise hindu hoolega ja muudavad neid vastavalt ostjate hulgale. Kui aga päev hakkab õhtusse saama ja kaugelt tulnutel kaup kätte jääma, võib selle lausa poole hinnaga saada. Pealegi võib turul ka tingida.

Kasvataja juurde kohale tulles on hind muidugi kõige odavam. Tee ääres maasikate pakkujatel on hind turu omaga võrdne või tsipa kõrgem.

Poodides võtab see aga üldse marjaisu ära – esmaspäeval maksid Rimis näpuotsasuurused mädased ja hallitanud Belgiast pärit marjad 5.38 ja Maximas Poola kraam 3.49 €/kg.

“Turusolkijad on kohal!” hüüatab Margus Tsahkna. “Müüvad suuri maasikaid hinnaga 2.40.” Kuna tegu on silma järgi hinnates neli-viis päeva varem korjatud marjadega, arvavad Tsahknad, et ju on Tallinnas maasikafestivalist üle jäänud kaup odava hinnaga Tartusse müüki toodud.

Tartumaal maasikaid kasvatava ja ka eksportiva OÜ Kindel Käsi juht Valdis Kaskema hinnangul praegu hind lähiümbruses suuresti ei erine. Lätis on maasikad kõige odavamad, sellele järgneb Eesti ja siis Soome. Kusjuures Soomes on hind enam-vähem sama mis Eestiski, kohati odavamgi.

“Tartu pole hinna osas üldse turg,” märgib mees. “Seal on hind soodne vaid ostja jaoks.”

Marjamaa talu peremees Tõnu Oks turustab oma kraami Tartu ja Narva kaubanduskeskustes eraldi lettidel. Lisaks mindi sel aastal esimest korda ka Tallinna ja Pärnusse. Nõmme turu kõva sagimise ja ostmisega on Oks väga rahul.

Ka on ta paratamatusega leppinud. “Väiksem kasvataja peabki turu lõpus hinna alla laskma,” lisab Oks. “Ei ole ju mõtet marju ära visata.”

Ka julgustab ta väsinud marju moosiks ostma. “Moos tuleb täpselt samasugune, nagu võttes kõige värskem ja kallim mari. Võib-olla sügavkülma paneku juures annab maitses tunda.”

Hind tõenäoliselt rohkem ei lange, ennustab Oks. “Nädala jagu seisab paigal ja siis hakkab vaikselt tõusma.”

Ta tõdeb, et peab ka ise ette aimama, millal hind kõige madalam on, kuna talvise müügi jaoks tuleb mõned tonnid maasikaid ära külmutada ja selle jaoks teistelt juurdegi osta.

“Kui naised saadavad mehed ämbritega turule ja turgu hakatakse tühjemaks ostma, siis pannakse hinda juurde,” selgitab Marjamaa talu peremees hinna kujunemist.

Poola mari Eesti oma pähe?

Kui kauplustes on selgelt kirjas, kust marjad pärinevad, siis turu puhul nii kindel olla ei saa. Ostjates on tekitanud kahtlusi see, et banaani- ja viinamarjamüüjad pakuvad väidetavalt eestimaiseid maasikaid.

“Linnainimesed kardavad ju hullult väljamaa marja saada,” ütleb Siiri Tsahkna.

Eesti maasikakasvatajate liidu juhi Elke Lillemetsa sõnul oli kevade poole pettuse oht suurem ja siis võidi välismaa kaupa pakkuda kohaliku pähe.

“Praegu on Hispaania ja Poola maasikad suhteliselt otsakorral,” selgitab ta. Seetõttu võtavad troopiliste puuviljade müüjad kohalike talunike kauba omale müüa ja nende pakutav võibki olla kodumaine. “Tihti aitab sellest, kui küsida saatelehte ja siis sealt talust üle küsida, kas nad on oma marju müüki andnud,” õpetab Lillemets.

Enamasti on turul pakutavate maasikate juures ka silt talu nime ja maakonnaga. Mõned talud on aastaid müünud oma saaki kindla turuleti taga, et püsikunded leiaksid nad kiiresti üles.

Saagi juurde kasvataja andmete lisamine on ühelt poolt risk, kuid teisalt ka reklaam ja kõige parem tagatis, tõdeb Kaskema. “Mõni üksik julgeb nime ja telefoninumbri juurde panna.”

Tema ettevõte Kindel Käsi sai just valmis nime ja telefoninumbriga kastid, millega viiakse marjad müüki ka Helsingisse. “Eks varsti ole näha, kuidas seal läheb,” ei taha ettevõtte juht müügiedu kohta oletada.

Korjajaid tuleb tõrjuda

Eraldi teema on see, kuidas maasikad põllult korjatud saavad. “Korjajate tõrjumine on piinlik teema,” tunnistab Marjamaa talu peremees Oks. “Neid on pigem üle.”

Korjajatele makstakse enamasti nopitud kilode pealt. “Inimestel on näppude liikumise vahe mitmekordne,” nendib Oks.

Vaid lavatsi peal korjates makstakse tööaja järgi, kuna seal ei ole võimalik mõõta, kui palju keegi korjab. Marjamaa talus on traktori järel veetav lavats kasutusel esimest aastat. Selle mattidele pikutama ja maasikaid noppima pääsevad vaid kõige kibedamad käed.

Seevastu Kaskema on lavatsit kasutanud juba aastaid ja tänavu on selle peal tööl malevlased. “Oma inimene peab kogu aeg turjas olema,” lisab mees. “Lavatsi peal, kui nad on kogu aeg silma all, saab nendega hakkama, aga kui lased mööda põldu laiali, siis ei saa.”

Ka Tsahkna teab oma kogemustest, kuidas teismelised poisid kippusid marjakorjamise asemel hoopis maasikasõda pidama ja tuli lõpuks põllult ära saata. Seetõttu eelistab naine vanast ajast tuttavaid, kes on aastast aastasse oma puhkuse sättinud maasikaajale ja kelle peale võib kindel olla. Vahel võtab ta ka sõbrannade lapselapsi tööle.

Marii-Helen Laurits ja Dalia Martinov on Lohu talus maasikaid korjamas teist nädalat. Nii on võimalik koolivaheajal endale taskuraha teenida, kuigi tõusta tuleb vara, et kell seitse põllul olla. “Saame siin pruuniks ja pärast jõuame randa ka,” ütleb Diana.

Maasikaisu pole neidudel veel täis saanud. Aega ka on, marju peaks jaguma veel paar nädalat.