Põnev putukamägi Viljandimaa talus
Tarvastu vallas äratab tähelepanu üks üle liivase künka minev tee, mis on tikitud täis pisikesi auke. Aukude ümber sebib hulk sipelgaid, ent kevaditi paiskub siit õhku pilvede viisi lendajaid.
“Kui naabrimees käis meilt kevadel küsimas, kas teame, mis lendajate pilved siin õhus on, käisin neid ekstra uurimas,” rääkis Hansuveski talu perenaine Linda Kupits. Ta leidis eest väikeste mesilaste moodi putukad, kes väljusid just neistsamadest teesse uuristatud aukudest.
“See, mis kevadel toimus, oli nagu kodumesilaste puhastuslend. Kodumesilastega võrreldes on nad aga väiksemad ja kuidagi hoopis ümmargusemad,” kirjeldas Linda Kupits.
Tiivutud ja tiivulised
Seda, et sellised elukad künkal elavad ja teatud aegadel ka ühislende teevad, on Linda Kupits, kelle pere kolis Hansuveskile viis aastat tagasi, märganud ka varem. Tänavu olid aga putukate parved eriliselt suured.
Praegu saab sel Hansuveski ja Altveske talu vahelisel teel imestada, kuidas putukad sõidukitest ei hooli, vaid on just sellesse tambitud teepinnasesse uuristanud lõputul hulgal pisikesi auke. Aukude ümber liigub igat sorti olendeid, kellest kõige sagedamini hakkavad silma väikesed mustad sipelgad.
Teepervepoolsel siilul on ohtralt pruunikaid ja hallikaid kuklasi ning just pruunikate piirkonnas liiguvad ka tiivulised, eredalt silma hakkava pruuni taguotsaga lendajad. Liigikirevust lisavad herilased, kärbsed, liblikad jne.
Putukate nn tsooni pikkus on kümmekond meetrit. Eriti aktiivne tegevus käib vastu päikest jääval kõrgendikul ja lõpeb seal, kus tee Altveske poole allamäge minema hakkab.
“Igatahes on väga põnev, et meil siin niisugune eriline putukate elupaik on. Kevadine vaatepilt oli selline, et nagu pilv on üleval, aga nad hoiavad ka lennates pigem maadligi,” ütles Linda Kupits.
Tõenäoliselt liivamesilased
Pärast lendu kaoksid mesilase moodi putukad nagu kusagile ära. Nüüd südasuvel taluteed uurides õnnestus näha vaid kahte tiivulist, kes perenaise kirjeldusele enam-vähem vastasid. Needki liikusid maapinnal rohukõrte all ja kadusid kiiresti.
Putukateadlane Urmas Tartes ütles kirjelduse peale, et need kummalised kevadised lendajad on suure tõenäosusega liivamesilased, keda Eestis leidub mitu liiki.
Pinnasesse aukude uuristajad on emamesilased, kes pärast lendu lähevadki maasse järelkasvu kasvatama, nii et nad suvel eriti silma ei hakka.
“Liivamesilaste arvukus lennul võib paista ka suurem, kui see tegelikult on, kuna nendega võib olla ühinenud mitmesuguseid teisi putukaid, näiteks herilase- ja ka mõned kärbseliigid, kes on parasiidid,” ütles Tartes.
Samas on putukate puhul tavaline, et nende arvukus kiiresti muutub, olles kord väga massiline ja siis on neid jälle vähem.
“Igatahes on seal talus nähtavasti tegu väga vahva künkaga. Usun, et seal võib olla veel igasuguseid putukaid, olgu või sipelgalõvisid või liiviklasi,” rääkis Urmas Tartes.
Ta lisas, et peale tiivuliste teevad pulmalendusid ju ka sipelgad. Näiteks möödunud aasta suve teisel poolel oli Tartese sõnul sipelgate pulmalend nii massiline, et seda oli võimalik isegi Suure Munamäe torni tipust jälgida.
