|
Poliitika pole alati nii väga läbipaistev. Sinna kuuluvad ka telgitagused, mida haigekassa juhtumi puhul teavad hästi sotsiaalminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Ilmar Saabas, Delfi
Möödunud reedel lõppes haigekassa nõukogu istung kell 11.30.
Valiti uut juhatuse esimeest. Senine juht Hannes Danilov sai kaheksa poolthäält, tema rivaal Tanel Ross seitse.
Nõukogu liikmed vahetasid omavahel pilke. Paljudele oli toimuv üks suur üllatus.
Valimise eelsetel päevadel olid kuluaarides liikunud jutud, et rahandusminister Jürgen Ligi paneb tähtsale ametikohale oma soosiku. Tanel Ross on Ligi ministeeriumi asekantsler. Nii aga ei läinud.
Samal reedel, kui nõukogu liikmed laiali läksid, asus sotsiaalminister Hanno Pevkur, ühtlasi ka haigekassa nõukogu esimees, usinalt tegutsema, juhi valimise reglementi muutma.
Kell 12.57 oli asi nagu naksti valmis.
Ministri äkiline sööst
Uuest reglemendist visati välja nõudmised, et haigekassa juht peab tervishoiusüsteemi tundma ja tal peab olema suure organisatsiooni juhtimise kogemus.
Sotsiaalministril ehk nõukogu esimehel oli tuli takus. Ta palus nõukogu liikmetel vastata juba sama päeva õhtuks.
Ning riigimehed hakkasidki vastama. Esimesena reageeris doktor Viktor Vassiljev.
“Ei ole hea, kui just praegu ja just need jäetakse reglemendist välja. Nii võib jääda eksitav mulje, nagu tehtaks seda ühe kandidaadi huvides,” kirjutas Riigikogu liige. Kell näitas 21.11.
“On enam kui kummaline, kui reglement on nii olulistes aspektides muutunud,” ühines Vassiljeviga teine nõukogu liige, kohe tema järel ka kolmas.
Kell oli 21.35.
Vahepeal, kell 21.19 teatas minister Pevkur, et kutsub haigekassa erakorralise nõukogu kokku esmaspäeval.
Paljud ehmusid – nüüd peab suur tulekahju lahti olema! Nad olid kahe silma vahele jätnud kuupäeva – see oli esmaspäev küll, aga nädal hiljem.
“Kas kardame patiseisu kadumist, et õnnetut reglementi külmutada tahame?” sekkus möllu rahandusminister Jürgen Ligi, samuti haigekassa nõukogu liige.
Kell lähenes jõudsalt südaööle, oli 22.25. Vahepeal jõudis minister ka Maalehele vastata.
“Meil on kaks kõva, aga erinevat kandidaati,” kirjutas Ligi. “Haigekassa on tervishoiusüsteemi tõhustamisel teinud kõva töö. Aga alati on asju, mis panevad nõukogu kaaluma muutuste vajalikkust. Seis on liiga hea, et oleks vaja mingit kriitikat meedia kaudu teha. Valida on raske, aga tulemus on igal juhul hea.”
Rahandusministri kiri lõppes märkusega: “P. S. Maalehe lugu oli täielik jama. Täielik haige jama.”
Ligi iseloomustas nii eelmises Maalehes avaldatud lugu, et rahandusminister soovib haigekassa juhi toolile oma soosikut.
Vahetult enne südaööd ütles oma arvamuse välja järgmine nõukogu liige, Tarmo Kriis.
“Tööandjate keskliidu esindajana olen seni aru saanud, et nõukogus on kolm osapoolt: tööandjad, kindlustatud ja riigivõimu esindajad,” hindas ta. “Tänase koosoleku tulemusi analüüsides olen jõudnud arusaamisele, et nõukogus on vähemalt viis osapoolt: lisandunud on haiglad ja arstid.”
Tööandjate juht tegi ettepaneku nood, kes tervishoiust midagi teavad, haigekassa nõukogust välja visata.
Kriis oli jõudnud selleks ajaks olla nõukogu liige vaid ühe päeva.
Suu vett täis
Laupäeval oli enamikul nõukogu liikmetel suu vett täis.
“Haigekassa juhi valik on alles pooleli ja seepärast pean õigeks täna öelda ainult, et nõukogule esitati kaks head kandidaati, kellest kumbki kahjuks ei saanud vajalikku häälteenamust,” teatab Ivi Normet, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.
“Vabandan, aga mul on raske, kui mitte öelda võimatu, hetkel vastata,” teatab nõukogu verivärske liige, endine õiguskantsler Allar Jõks. “Valitsus nimetas mind nõukokku neljapäeval ja reedel oli mul esimene päev.”
Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Tõnis Allik lubab küsimustele nädalavahetusel mõelda. Esmaspäeval saabus vastus.
“Mõtlesin nädalavahetusel ja ei saa kahjuks küsimusi kommenteerida,” kirjutas Eesti tipphaigla 3400 tööajaga PERHi juht “Esiteks ei tule see ilmselt kasuks, kui nõukogu liikmed hakkavad avalikult kandidaatide osas positsioone võtma. Teiseks võib haiglajuhi avalik toetus kandi-
daadile hoopis karuteene teha.”
Eesti ühe suurima haigla juht viitas tööandjate liidu juhi hilisöisele elektronkirjale, kus ta soovitas tohtrid ja haiglajuhid haigekassa nõukogust välja visata.
Vaid kaks haigekassa nõukogu liiget – Ene Tomberg ja Viktor Vassiljev, mõlemad tohtrid – vaevuvad Maalehega sisuliselt vestlema. Doktor Tomberg paneb Hannes Danilovi senisele tööle hindeks nelja.
Ta peab haigekassa suurimateks kordaminekuteks digiretsepti juurutamist, terviseedenduse projektide läbiviimist ja perearstisüsteemi pidevat täiendamist.
“Välja on arendatud toimiv ja kaasaegne ravikindlustussüsteem,” selgitab Tomberg.
Samas on ka mitte nii hea pool: pikad ravijärjekorrad, kõrge omaosalustasu nii retseptiravimitel kui ka hooldusravil.
Tegeldakse küll naiste rinna- ja emakakaelavähi sõleuuringuga, aga isegi mitte alustatud pole üha sagedasemaks muutuvate meeste eesnäärme- ja soolevähi otsimisega.
Pensionäridel kompenseeritakse küll hammaste proteesimise kulud, mitte aga hambaravikulutused.
“Kaheksa kuni kümme protsenti elanikkonnast on ravikindlustusega hõlmamata ja seega ei ole neile tagatud põhiseaduslik õigus tervisele,” lajatab pealinna tervishoiuosakonna juhataja lõpetuseks.
Loomulikult ei ole see aga haigekassa lahendada, kuivõrd kassa on loodud tegelema ravikindlustatutega.
Vassiljevi hinne on viis
“Minu hinne on selge viis,” ütleb doktor Vassiljev. “Pretensioone, mis võiksid hinde alla viia, ei saa olla ühelgi nõukogu liikmel.”
Vassiljev rõhutab, et Danilovi juhtimisel on haigekassa läbinud Eesti majandust tabanud suure kriisi minimaalsete kaotustega, saanud palju tunnustust eeskujuliku avaliku asutusena ning ka hea raamatupidamise eest.
“Kuluefektiivsuselt on Eesti Haigekassa Euroopa Liidus esikohal,” rõhutab Vassiljev.
Prohmakatest toob Viktor Vassiljev välja vaid ühe.
“Haigekassa, nagu ka töötukassa reservid kasutati ära riigieelarve aukude kosmeetiliseks lappimiseks,” pahandab Vassiljev. “Tegemist oli rahandusministri initsiatiiviga, haigekassa juhatuse esimehel oli ainult võimalus avaldada rahulolematust.”
Vassiljevi sõnul tõi rahandusminister Ligile vastu hakkamine Danilovile hundipassi. “See ongi põhjus, miks koalitsioonipoliitikud eelistavad teist kandidaati.”
Vassiljevi toetus kuulub kindlalt Danilovile. Pealegi tuleks Tanel Rossi puhul alustada tervishoiusektori algtõdede selgitamisest.
“Vahepeal juhitakse haigekassat kui suvalist rahalist fondi,” põrutab tohter. “Aga seal taga on inimeste elu ja tervis. Minu kindel veendumus on, et nendega ei mängita. Eesti Haigekassa pole eksperimenteerimise koht.”
Ligi tahte eiramisele viitab ka teine, anonüümseks jääda sooviv haigekassa nõukogu liige. “Kahtlustan, et rahandusministril on vaja haigekassas oma käepikendust,” seletab allikas. “Seal on suur hulk raha, mida võiks vajadusel siia-sinna liigutada. Samamoodi, nagu tehti haigekassa reservidega. Kui reserve hakati riigieelarvesse konsolideerima, üritas Danilov protestida. Näen asjadel ainult üht põhjust – haigekassa on vaja oma kontrolli alla saada.”
Üllatavalt jõuliselt tegutseb uue esimehe valimiste eelõhtul valitsuse poolt nõukogusse määratud teine liige Allar Jõks.
Väidetavalt just tema ettepanekul asus sotsiaalminister kiirustades reglementi muutma.
Eluga ei mängita
Jõks jätab küsimusele, kas mängu ajal on ikka õige reegleid muuta, vastamata.
“Ma ei pea võimalikuks ega korrektseks kommenteerida küsimusi, mida nõukogu alles hakkab arutama,” lausus ta. “Kõigis nõukogu tööga seotud küsimustes palun pöörduda nõukogu esimehe poole.”
Paljugi saab selgeks esmaspäeval, kui haigekassa nõukogu koguneb erakorralisele istungile. Päevakorras on vaid üks küsimus: kas ollakse nõus poolel teel hobuseid vahetama, haigekassa juhi valimise reglementi muutma. Otsustada tuleb, kas haigekassa tulevane juht peab tervishoiusüsteemi tundma või mitte.
HAIGEKASSA NÕUKOGU
Kes valivad juhti?
Haigekassa nõukogu on 15-liikmeline. Et haigekassa uus juht saaks valitud, peab ta koguma nõukogu 10 liikme toetuse.
Eelmisel reedel sai haigekassa juhiks tagasi pürginud Hannes Danilov 8 ja tema vastaskandidaat Tanel Ross 7 häält. Seega läksid juhiotsingud uuele ringile.
Nõukokku kuuluvad:
- Hanno Pevkur, sotsiaalminiser, nõukogu esimees
- Jürgen Ligi, rahandusminister
- Ivi Normet, sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler
- Margus Tsahkna, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
- Viktor Vassiljev, Riigikogu esindaja
- Ene Tomberg, Eesti Lastekaitse Liidu toetajaliige
- Andres Ergma, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees
- Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu tegevjuht
- Kaia Vask, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees
- Indrek Hanso, Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloog
- Tõnis Allik, Eesti Haiglate Liidu juhatuse liige
- Allar Jõks, advokaadibüroo Sorainen advokaat
- Kristina Siimar, Swedbanki grupi efektiivsusprogrammi juht
- Tiit Kuuli, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige
- Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Allikas: Eesti Haigekassa
Hanno Pevkur: Reglementi ei tehta kellelegi eraldi
Haigekassa nõukogu esimees, kas teie meelest on mängu ajal selle reeglite muutmine õige tegu?
Reglemendi muutmise vajadusele juhtisid tähelepanu nõukogu liikmed, eelõige Allar Jõks, kes palus viia reglement vastavusse seaduse ja haigekassa põhikirjaga. Hetkel on reglemendis mõned mitmeti tõlgendatavad asjad.
Kas vastab tõele, et võtsite haigekassa juhi kandidaadile esitatavatest nõudmistest välja tervishoiusüsteemi tundmise ja organisatsioonijuhtimise kogemuse?
Nõuded on muu hulgas need, mis esinevad seaduses ja hetke reglemendis.
Lõhnab selle järele, et õmblete ülikonda ühele kandidaadile?
Reglementi ei tehta kellelegi eraldi. Seda tehakse selleks, et konkurss oleks aus ja läbipaistev.
KOMMENTAARID
Hannes Danilov
haigekassa juhatuse esimees
Olen enda arvates haigekassa juhtimisega hästi hakkama saanud, seetõttu ei olnud piinlik kandideerida ka järgmiseks ametiajaks.
Järgmistel aastatel on peamised väljakutsed Euroopa patsiendiõiguste direktiivi harmoneerimine Eesti seadustega ja haiglavõrgu arengukava uuendamine. Mõlemas protsessis lisandub haigekassale uusi ülesandeid.
Jätkata tuleb teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse probleemide lahendamist. Saan jälle öelda, nagu viis aastat tagasi, et ootame üleriigilise digiregistratuuri käikuandmist, mis ühtlustab koormust haiglate vahel.
Pidevalt on vaja jälgida rahalist jätkusuutlikkust. Raha jagamine eri vajaduste vahel on iga-aastane optimeerimisülesanne.
Oma tugevaks küljeks pean võimet näha “suurt pilti” ja järjekindlust eesmärkide elluviimisel. Kandideerin jätkuvalt haigekassa juhiks.
Tanel Ross
haigekassa juhatuse
esimehe kandidaat
Haigekassa on igati head tööd teinud, nüüd seisavad ees järjest suuremad väljakutsed siseriiklikult, sealhulgas vajadus tagada ravikindlustuse jätkusuutlik ja adekvaatne rahastamine ning haigekassa tugev finantspositsioon nii keskmises kui ka pikemas perspektiivis ning Euroopa Liidus.
Mu senine majanduspoliitiline ja rahvusvaheline töökogemus rahandusministeeriumis ja Eesti Pangas võimaldab mul kindlasti nende ülesannete täitmisel haigekassale abiks olla.
Räägiksin sisulistest küsimustest hea meelega edaspidi – seda enam et sotsiaal- ja tervishoiupoliitika rahandusministeeriumi kompetentsi kuuluvad aspektid on minu vastutusvaldkonnas.
Ma ei ole veel otsustanud, kas osalen ka uuel konkursil või mitte.
