Perearstid protestivad: ei taha elada kiviajas

Seadus ütleb, et tervisekirjelduse peab koostama arst. Kuigi perearstid on aastaid selle ülesande täitmist oma õlult sotsiaaltöötajatele veeretada püüdnud, pole praegu nende jaoks küsimus mitte selles, kas tervisekirjeldus koostada või mitte, vaid hoopis viisis, kuidas seda teha.

 Puude taotlejate arv on kahekordistunud

Rakveres praktiseeriva, mullu Lääne-Virumaa parimaks perearstiks tunnistatud Kersti Veidriku nimistu on suur, selles on pea 2300 inimest. Kui palju neist puudega on, ei oska arst peast öelda. Selge on aga see, et viimase paari aasta jooksul on puude taotlejate arv kahekordistunud.

“Palju neid ideaalselt terveid inimesi siis ikka on. Kui haigus hakkab igapäevaelu segama, hakataksegi puuet taotlema,” sõnab Kersti Veidrik. Kiviaegsel meetodil dokumentide täitmiseks kulutab Veidrik mitmeid tunde nädalas, näpistades selleks aega nädalavahetustest või õhtutest. Ja nii on see kestnud aastaid.

Ühe tervisekirjelduse koostamiseks kulub umbes tund, aga mõnikord ka tunduvalt enam – kui tegu on esmakordse taotlusega ja andmeid tuleb mitmelt poolt kokku otsida.

“Mõnikord täidan nädalas kaks, teinekord aga viis puude taotlemiseks vajalikku tervisekirjeldust,” räägib Kersti Veidrik.

Kui töövõimetuse protsendi määramiseks tervisekirjelduse koostamine on selgelt arstlik tegevus, siis puude taotlemiseks vajalikud tervisekirjeldused on paljudes riikides sotsiaaltöötajate asi.

Paberi asemele internet

2002. aastal, mil hakkas kehtima puuetega inimeste toetuste seadus, võitlesid ka meie perearstid selle vastu, et peavad sotsiaaltööd tegema. Vaatamata hoolsale lokulöömisele, ülesannet nende kohustuste hulgast ära ei võetud. Seepeale soovisid arstid lisatöö eest lisatasu saada. Tulutult.

Nüüd on perearstid teatanud, et olgu, teeme, mis seadus nõuab, aga mitte paberil, vaid elektrooniliselt arvutis E-Tervise infosüsteemis. See, kuidas sotsiaalametnikud arstide sisestatud andmed sealt kätte saavad, pole enam nende mure. Süsteemi sisenemise võimalust puude määramisega tegelevatel sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidel praegu ei ole.

Olukorra lahendamiseks said sotsiaalministeeriumi ametnikud läinud nädalal valmis seaduseelnõu, mille järgi saaksid ekspertarstid ligipääsu isiku kohta käivatele tervise infosüsteemi andmetele. Seda juhul, kui isik on eelnevalt oma nõusoleku andnud.

Sealjuures jääks ekspertarstidele õigus perearstilt andmeid juurde küsida, kui tervise infosüsteemis olevad andmed on puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad.

Eelnõu saab aga jõustuda septembris-oktoobris, kui Riigikogu on selle vastu võtnud. Lisaks tuleb E-Tervise infosüsteemi hanke korras lisada otsingumootor.

Probleemipuntra muudab suuremaks seegi, et E-Tervisega on 800 perearstist liitunud vaid 475. Põhjusena tuuakse andmete sisestamise ja dokumentide saatmise kohmakusest tulenev ajaraisk.

Jätkuvalt ei saa perearstid aru, miks peavad nad tegema sotsiaaltööd ravitöö arvelt. Selmet puude-
dokumente täita, võiksid nad patsiente vastu võtta.

Tervisekirjelduseta ei jäeta kedagi

Kuigi lehe trükkimineku ajaks pole perearstid sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud seaduseelnõu kohta oma arvamust veel öelnud, kinnitab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik, et 1. augustist ükski inimene puude taotlemiseks vajaliku tervisekirjelduseta ei jää.

Oma arvamuse seaduseelnõule annavad perearstid selle nädala jooksul.

Kes, mida ja kui palju teeb?

- Arstid koostavad tervisekirjeldusi puuetega inimeste toetuste ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks.

- Neid andmeid kasutavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid ekspertiiside tegemiseks.

- 2010. aastal tehti 109 000 ekspertiisi.

- Iga perearst koostas keskmiselt kaks tervisekirjeldust nädalas.

- Eestis on 800 perearsti.

- 475 neist on ühinenud E-Tervise infosüsteemiga.

Allikas: Postimees, Eesti Perearstide Selts