|
"Praegu ongi Eestis selline tava, et kui ise lärmi ei löö, siis keegi midagi ette ei võta," lisab Kuuse naabrimees Roy Strider.
Ent veel mõni nädal tagasi olid Mustakurmu elanikele väga vajalikud Vastse-Kuuste-Ahja ja Mustakurmu-Kosova kruusateed peaaegu et läbimatud.
Kolm Põlvamaa Ahja valla Mustakurmu küla veidi üle 30 aasta vanust meest - ettevõtja Heiki Kuuse, muusik ja ajalehtede kolumnist Roy Strider ning sepaleiba sööv Teet Laur - lõid märtsi lõpupäevil kodanikuliikumise Maatee.
Tegid seda seepärast, et riik oma teid korras hoidma hakkaks. Seepärast, et üksinda häält tehes ei võta sind keegi kuulda.
Juba esimesed nädalad näitasid, et nii see ka on. Ühendkoor kõlab kaugemale.
Maateed on tähtsamad kui kiirtee
Kuuse ja Strider on mõlemad tulnud taastama ja elu sisse puhuma oma vanavanemate taludesse Mustakurmu külas.
Kuuse hakkas viie aasta eest maja ümbert võsa raiuma, varsti on elamiskõlblik ka maja ise.
Strider kolis oma vanaema tallu eelmise aasta jaanipäeval, enne seda elas maailmas palju rännanud mees aasta Kathmandus Nepalis.
"Külla hakkab jällegi kogukond tekkima," rõõmustab Kuuse. Ent külas elada ilma korraliku teeta on väga raske.
"Tee on ainus ühenduslüli muu maailmaga, aga kuna busse siia lähedale ei käi, on kõik sunnitud auto muretsema," toonitab Strider ning lisab, et teed peaksid olema vähemalt nii korras, et augud autosid ei lõhuks.
Ehkki meeste surve tulemusena on küla läbival Mustakurmu-Kosova teel suuremad augud nüüd lapitud, on see ajutine. Kruusane riigitee on meeste sõnul nii ära kulunud, et seda ei anna eriti hööveldadagi, muld ja muda on välja tulemas. Strider on kuulnud, et see tee sai viimati tõsisema remondi ja kruusakatte oma pool sajandit tagasi, kui tema vanaisa külas asunud Punase Koidu kolhoosi esimees oli.
Strideri sõnul on kirjeldamatu probleem suveajal ka tolm. Tema maja asub kohe tee ääres ning autode möödumisel pole tolmupilves midagi hingata. "Kuna korraldan oma mittetulundusühinguga talus mitmeid õpilaagreid ja üritusi, sealhulgas rahvusvahelisi projekte, ei lase tolm suvel õieti midagi teha."
Meeste soov on, et eelmainitud kaks teed kantaks praegu koostatavasse uude riiklikku teehoiukavasse ning saaks aasta-paariga korraliku kapitaalremondi, mis oleks eelduseks selle hilisemaks tolmuvabaks muutmisel. Selleks saaks kasutada mõne põhimaantee remondil vana freesitud asfalti.
"Asi on riigipoolses suhtumises. Saaks ju kasutada Euroopa rahasid, aga Eesti ei kasuta neid ära," lükkab Roy Strider ümber väite, et riigil pole selleks kõigeks niikuinii raha.
Ja kui vaja, tuleb Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamise asemel see raha panna maateedesse, leiavad kodanikuliikumise algatajad, sest, nagu seisab nende deklaratsioonis - Eestimaa on suurem kui Tallinn või Tartu. Teedeta kaob elu Eestimaa kaugemates nurkades sootuks.
Liikumine laieneb üle Eesti
Kodanikuliikumine Maatee on leidnud laia kandepinna. Nüüdseks on Mustakurmu küla meeste algatusega liitunuid ja kaasamõtlejaid juba üle Eesti. Probleemsete teede nimekirja on lisandunud MTÜ Kodukant Lootvina pakutud kolm teed ning nimekiri on lähiajal veelgi kasvamas.
Käib ka allkirjade kogumise aktsioon ning kui neid on tuhat koos, antakse allkirjad koos ühisavaldusega üle maanteeametile ja seda juhtivale ministeeriumile.
"Ega nad maavalitsuses ja maanteeametis vist uskunud, et me nii tõsiselt organiseerume. Küllap arvasid, et mingid külamehed natuke pomisevad omaette ja küll see vaibub, aga nad eksisid," ütleb Strider ja lisab, et just ametnike tegevusetus saigi peamiseks motivaatoriks, mis innustas külamehi seda asja üleüldse ette võtma.
"Me ei taha midagi võimatut ega üle mõistuse käivat, tahame lihtsalt normaalset teed kodu juurde," märgib Heiki Kuuse, teades, et sama soov on külades tuhandetel teistelgi.
Vt ka www.maatee.org
