Monika Salu imemaja püsib ka külma ilmaga soe

Lisaks ülimadalatele halduskuludele on hoone taastamisel järgitud muinsuskaitse erinõudeid ning arvestatud tingimustega, mis on seotud ehitustöödega rahvuspargi territooriumil.

Muinsuskaitse iseloomustas 140 aasta vanust ehitist lakooniliste sõnadega: visuaalselt hinnates halvas tehnilises olukorras. Praegu juba maja moodi hoone oli veel aasta eest nii viletsas seisus, et majas ööbimiseks lõi Salu sinna telgi üles.

Ka koht on ekstreemne — meretuultele ja tormidele avatud rannik, kus kõvema vihuriga tuleb üksteisele kõrva karjuda, et jutt otsesõnu öeldes tuulde ei kaoks.

Vanast vahimajast eeskuju

Monika Salu juhitav OÜ Inotex Grupp ei ostnud vana vahimaja endale mõnusaks äraolemiseks — kunagi moodsa ja siis käest läinud maja saatus on saada energiatõhususe pilootehitiseks kogu Euroopas.

Vähemalt ei ole Monika Salu teist sellist ehitist veel ise kuskil näinud ega internetist leidnud.

“Praeguste energiahindade juures peaks edaspidi kõik kulud koos kütte, sooja vee, külmkapi ja kõige muu ülalpidamisega jääma tuhande euro piiresse aastas,” selgitab Salu.

Isegi kui talvel on nädal aega järjest 20kraadine pakane, ei tule maja sel ajal kütta — soojakaod on lihtsalt nii väikesed ning maaküte, päikesepaneelid ja soojustus hoiavad hoone sooja.

“Muinsuskaitse nõuete tõttu ei saanud me teha päris passiivmaja, see oleks tähendanud liialt palju kompromisse,” ütleb ta.

Seega mindi teed, kus välisilme juures taastatakse kõik nii, nagu oli. Päästa on õnnestunud isegi natuke algupärast laudist.

Aknad tulevad välisküljele sellised, nagu kunagi olid, sissepoole paigutatavad aknad on aga unikaalsed — termokatkestusega puitraamiga, mis tähendab, et puidu sees on materjal külmasildade vähendamiseks ja soojalekke vältimiseks. Lisandub kolmekordne pakettklaas.

Juba on rajatud 130 meetri sügavusse ulatuv kaev maakütteks ning biopuhasti, mis on nii korralike filtritega, et kui keskkonnaamet soovib, võib ta seda kasutada näidislahendusena.

“Eesmärk on kõige optimaalsem ja energiasäästlikum lahendus, mida on võimalik teha, säilitades vana ja tagades muinsuskaitseväärtuse säilimise,” rõhutab Salu.

Majal on oma koduleht, kus edaspidi kuvatakse reaalajas kõik seireandmed — välis- ja sisetemperatuur, tuule kiirus, küttekulud, soojakadu, samuti see, kui palju tuleb energiat tuulikutest, katusele pandud päikesepaneelidest ja maaküttest.

Näidismaja võiks edaspidi peale loodusturistide tuua Vilsandile teist tüüpi turiste, nimelt neid, keda huvitab energiasääst ekstreemsetes tingimustes.

“Selle maja tegemiseks on äriplaan lihtne — kuna Inotex annab konsultatsioone energiatõhusese alal, siis saab vahimajast näidismaja, mida kasutada edaspidi kõikvõimalike lahenduste pakkumisel näidisena,” selgitab Salu.

Näidismaja peaks andma mõtteid ka mõisaomanikele, kelle taastatud hoonete nõrgimaks lüliks saab hiljem nende suuruse tõttu ülikallis haldus.

Näidismaja vastu on juba tundnud huvi Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool, kes näevad projektis võimalust tudengite koolitamiseks. Seepärast luuakse majja ka võimalus tutvuda kõigi ehitusel kasutatud lahendustega.

Külarahva teadmisel

“Me ei ole midagi teinud kogukonnaga nõu pidamata. Nii väikeses kohas on läbisaamine ja koostöö esmatähtis,” kinnitab Salu.

Siiani on see õnnestunud: traktor, mis viib saarelt talveks lambaid Saaremaale, võtab tühisõidu tegemise asemel kaasa vahimajale tarviliku ehitusmaterjali. “Kui igal pool Eestis oleks koostöö nii ladus, oleks me kõik palju rikkamad,” leiab Salu.

Esialgu on majaehitusel küll peamiselt kulud: kogu ehituse kogumaksumus võib lõpuks ulatuda 600 000 euroni. Selle hulgas on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) eraldatud toetus 241 677 eurot, milleta olnuks Salu sõnul ettevõtmine võimatu.

Kallis projekt ei tähenda veel, et töö iseenesest sujuks — selleks et toimuval pilk peal hoida, tegi Salu ära väikelaevajuhi loa ning sõidab väikest värinat maha surudes Saaremaa ja Vilsandi vahet ka kehvema ilmaga.

Saarel loodusturiste ringi juhatav giid Maarika Toomel ütleb selle kohta, et Tallinna prouast on hakanud saama normaalne saare naine, kes ise kõigi töödega hakkama saab.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Mihkel Koppel lausub, et tänu mitme jõukama inimese huvile on Vilsandi tuletornikompleks üsna heas seisus — sealsed omanikud on heaperemehelikud ning suutelised hoonete eest hoolt kandma.

Lisaks vahimaja taastamisele käib praegu töö samuti eraomanduses oleva, ainsa sellisel kujul säilinud merepäästejaama restaureerimisega.

“Selles kohas on ilmastik tõesti ekstreemne. Vihm ei saja sugugi mitte alati ülalt alla, vaid rabiseb tugeva külgtuulega vastu fassaadi täiesti horisontaalselt,” märgib ta.

Et tsaariaegne vahimaja neis tingimustes nii hästi vastu on pidanud, näitab tollast head ehituskvaliteeti.

Ajamajaks ristitud vahimaja avamine peaks teoks saama tuleva aasta mihklipäeval.

Vilsandi tuletorni vahimaja

- XIX sajandil ehitatud muinsusväärtuslik kasarmu restaureeritakse vähese energiatarbega muinsusväärtuslikuks hooneks koos säästlike tehniliste lahendustega.

- Ehitamine ja hoone kasutamine on keskkonnasõbralik.

Toimub energia tootmise ja tarbe pidev seire; seireandmed ja -statistika ning hoone tehnoloogilised sõlmlahendused on külastajatele eksponeeritud.

- XIX sajandil ehitatud merepääste meeskonna kasarmu ruumid kohandatakse Vilsandi traditsioonilise käsitöö, kunstide ja loomingu viljelemiseks.

- Säilitatakse muinsusväärtus ning demonstreeritakse kogu Euroopas aktuaalseid ja tipptasemel tehnoloogiaid hoonete energiatõhususe ja ökoloogilisuse vallas.

Allikas: vilsandi.inotexgroup.eu