Mida toredat tänavu juhtus?

Eesti lastekirjanduse keskuse aasta rosina auhind oli suur üllatus. Meil on ilmunud mitmeid toredaid raamatuid, minu lemmikuks on Kertu Sillaste “Pannkoogiraamat”.

Raamatu “Vahva Toomas” saamislugu on kaks ja pool aastat pikk.

Huvitav oli selle piltide joonistamiseks käia muuseumides, uurida vanu kujutisi elust Liivi sõja perioodil, tutvuda kunagi elanud inimestega.

Lugu ise on ümberjutustus Gert Helbemäe ja Balthasar Russowi kirjapandu ainetel. 2011. aastal esitasin selle algversiooni “Põlvepikuraamatu” konkursile ja seal õnnestus võita teine koht.

Ma ei julge väita, et mu pildid käsitletavat ajastut väga autentselt kujutavad. Iga pisiasja joonistamisega kaasnesid küsimused, millele ei olnudki nii lihtne vastuseid leida.

Aasta alguses otsustasin taas vabakutseliseks hakata. See ei olnud kerge otsus, kuid aeg on näidanud, et sai tehtud õigesti. Loov inimene vajab loomiseks aega ja
energiat.

Kevadel võtsin vastu rahvusvahelise, ajaloolise keskkonnahariduse metoodikaid tutvustava organisatsiooni Bridging Ages Eesti-poolse esindaja ameti.

Iga-aastaseks on kujunenud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuva näituse “Mees ja naine” raames rahvusvahelise nukunäituse korraldamine. Teist aastat tegime ka laste joonistuste põhjal Tallinna Balti jaama tunnelisse näituse.

ÕNNE PÕLLUMETS
Prandi külavanem

Meil oli väga tore “Avatud külaväravate” päev, mis toimus 28. juulil. Kuna Prandi küla Järvamaal Koigi vallas valiti aasta külaks 2011, külastas meid sel päeval ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos kaaskonnaga.

Küla inimesed tutvustasid oma tööalast tegevust või hobi. Töötasid kaks juuksurit, meistrimehed näitasid, kuidas kaminat ehitada, suitsuahju teha. Perenaiste käest sai nippe, kuidas ise head võid valmistada. Meie väikesest külast käis läbi ligi 400 inimest.

President oli üllatunud, et kuidas meie noored tulevad külaelu ja tegemistega kaasa ning et meil on nii hakkaja rahvas.

Prandi külas elab praegu vaid 48 inimest, aga kui räägime oma külast, siis võtame alati mitu põlvkonda. Meil on tegemistesse haaratud ka lapsed ja lapselapsed, kes vaid juurte kaudu Prandiga seotud.

Tavaliselt on ikka 70−80 inimest väljas, jaanipäevadel kuni 400.

Ehitasime väga kiiresti valmis külakeskuse, kus on laululava, paadisillad, parved, loodusrada, kaardistasime ka Prandi allikateäärse ala, küla keskel on meil kaart.

Kõik selle saime valmis paari kuuga ja oleme selle üle uhked. See oli rahva innustunud kaasatulemine, kuna ala oli enne täiesti võsastunud.

Hiljuti sai meil valmis külaraamat “Ühe küla elu. Prandi küla lood”, nüüd on see kogumik meie rah­vale kenaks jõulukingituseks.

Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister

Kuigi tõeline viljade noppimise aeg seisab järgmistel aastatel alles ees, on juba praegu hakanud Eesti ettevõtete edetabelites tooni andma põllumajandusettevõtjad.

Meie põllumehed ja kalandussektor on investeerinud keskkonnasäästlikesse uutesse tehnoloogiatesse ning tootmise efektiivsuse tõstmisse.

Maaelu arengukava ja Euroopa kalandusfondi meetmete rakendamine on läinud sedavõrd hästi, et seljataha on jäämas üks suurimate väljamaksetega aasta.

Tõusnud on ka põllumeeste ja kalurite enda investeerimisvõime. Ilm tõi põllumeestele rekordsaagid – koguni 36% kasvu teraviljasektori toodangus –, kuid sügisel osalt ka võttis need. Piimasektoris toimus viimase kümne aasta suurim tootmise kasv.

Meepotti tilgutas tõrvapiisa Venemaa keeld elussigade sisseveole Euroopa Liidust, suurimaks kaotajaks just Eesti seakasvatajad.

Kõige rohkem on kõneainet pakkunud ühise põllumajanduspoliitika reform.

Lõpuks on must valgel saanud paberile ka Balti erisus, millega otsetoetused võrdsustuvad Euroopa Komisjoni pakkumisega võrreldes kiiremini.

Maaelu arengukavas tuleb leida tasakaal majanduslikult efektiivse suurtootmise ja peretalude vahel, mis tagaks säästliku maakasutuse.

Kuigi maaelu arengukava ei saa asendada regionaalpoliitikat ja lahendada kõiki maaelu probleeme, on see siiski oluline tugimehhanism. Põllumajandusministeerium toetab regionaalpoliitikat ka selliste sammudega nagu Maaelu Edendamise Sihtasutuse Tallinnast välja viimine, millele kõigi eelduste kohaselt just 2013. aasta jooksul järgneb Viljandisse kolimine.

Viimase aasta positiivne areng on ka tootmise aeglane, aga järjepidev mitmekesistumine – lihaveiste, lammaste ja kitsede kasvatamine, mahetootmine, ravimtaimede kasvatamine.

Otsetoetuste tõusuga kaasnev maa rendihinna tõus on uus valdkond, mis paraku aktuaalseks saab.

Siin võidab see põllumees, kes on oma maa peremees.

TIIT NIILO
Nopri talu peremees

Tore on see, et meil Misso kandis Võrumaal on endiselt tööd nii palju, et ei jaksa ära teha. Seda jama pole küla vahel endiselt, et tööpuudus kummitaks – ole ainult mees ja tööta!

Rõõmu teeb, et oleme Kärinä külas endiselt olemas – nii Nopri talu kui ka Nopri Talumeierei, oleme suutnud ennast alles hoida ja väikselt kasvada.

Meie liitrises pudelis toorpiim ja hapupiim on hästi vastu võetud, müüme seda kuni Põhja-Eestini välja. Rahvale maitsevad ka Nopri Kohoke ja astelpajujogurt.

Talvesööda loomadele oleme suutnud ka varuda nagu peab. Ülejäänud rõõmud ja mured käivad ikka maaeluga kaasas.

Kui vastu sügist paistis kohaliku elu korraldamine ummikusse jooksvat, paisus hirm, et maa jookseb inimestest tühjaks, siis selles suhtes oleme küll eesminejad, et hakkasime kutsuma inimesi Missosse elama ja tööle.

Meil ei ole julgust üleliia, ka on inimeste maale kutsumine pehmelt öeldes keeruline ja sellisele ettevõtmisele toetust otsida tõsine jant. Nii et väga suuri tulemusi ette näidata ei ole.

Aga neli peret on siia jäänud ja oleme jälle ühe kogemuse võrra rikkamad.

Õnnestumiseks pean sedagi, et saame nüüd riigieelarvest “Tule maale” projekti korraldamiseks ka veidi toetust.

Rõõmu valmistab talumeestega ühispoe pidamine. Meie – Lõuna-Eesti talumehed – oleme jõudnud oma taluturu pidamisega lõpuks ometi selleni, et nüüd on juba kulud tuludega samas suurusjärgus.

See, et Lõuna-Eesti talumeeste ühine turg toimib nii Tartus kui Pärnus, näitab, et talumeeste ühistegevuses on tunda juba häid märke.

Janek Kuuse
parim talumetsamajandaja

Et sain Eesti Erametsaliidult parima talumetsamajandaja tiitli, oli muidugi väga üllatav. Meeldiv tunnustus, mis ühtlasi näitas, et tegelen ikka õige asjaga.

Õppisin ka pisiasjadest rohkem rõõmu tundma. Näiteks kui mu perel läheb hästi, läheb minul hästi jne. Nii et oli selline õppimise aasta.

MATI NARUSK
filmimees

Põllumehe rõõmudest ja muredest tänavusel keerulisel sügisel on Maalehes palju kirjutatud. Ent ka mul on põhjust pisut sääse moodi künnihärja kukil rõõmustada ja piniseda – koos kündsime.

Sain ühele poole Eesti põllumajanduse mehhaniseerimist käsitleva kultuurharidusliku filmitriloogiaga “Kivi sahka!”. Ainuüksi algmaterjali maht ületas arvutikettal 215 000 megabitti. See oli mitmeaastane töö.

Esimene vagu annab ülevaate meie maaharimise sajanditepikkusest ajaloost alates ürgeestlaste algelistest atradest, Kalevipoja künnivagudest, kolhoosipõldude legendaarsetest künnimeestest kuni lähiajalooni.

Teisel vaol avasin Carl Robert Jakobsoni põllumehetarkuste järgijate – Eesti Künniseltsi – loomisloo, nende pingutused võistukündide korraldamisel ning meie meisterkündjate esinemised maailma künnivõistlustel.

Kolmas film aga käsitleb maaharimiskultuuri tänast ja homset päeva, mahepõllumajanduse ja loodushoiu küsimusi. Eriline tähtsus on filmis põllumajanduse ametikoolidel kui põlvkondade järjepidevuse kandjatel.

Filmitriloogia “Kivi sahka!” sai teoks ainult tänu põllumeeste ja heade sõprade igakülgsele toetusele. Tänu kõigile!

Oktoobris meenutasime kunagise maaelu menusaate “Viljaveski” kolmekümnendat algusaastat. Esimesel sügispäeval aga olime Palamuse väljanäitusel, rivis koos Märt Müüri ja Rein Hansoniga telemaratoni kuuetunnises otsesaates.

Nüüdseks oleme Hansoni kaotanud. Ei pääse see, kes päikesesse lendab, ta praginal süttib kui pird...

Külastasin lapsepõlve mängumaid Leevakul, olime suguvõsa kokkutulekul Lahemaal, pidasime naisukese tähtpäevapidu tema kuulsa esivanema, tuntud nalja- ja riukamehe Miku Kaarli õuel Kaigutsis Hiiumaal.

Aastavahetusel aga tuleme pereringis kokku maakoju Laulasmaale. Peame traditsioonilist lumepidu tulise supi ja hõõgveiniga. Oli viljakas ja loov aasta.

HEINO LAIAPEA
agronoom

Sel aastal tegelesin hobidega, sest polnud palgatöö kohustust. Talvel sai koos metsamehest abilisega paras metsatükk korda.

Lisaks küttepuudele sai materjali aiapostide ja latte kopli ehitamiseks. Koplit oli vaja hobuse jaoks, siis on lastelastel ja endal suvel maal püsivat tegevust.

Maal on hea rahulik olla. Kasvatasime ka kanepit, muidugi seda liiki ja sorti mis lubatud. Järgmisel aastal läheme koos abikaasaga koolitusele “Osav mulk on aia­kuningas”.

Juunis tuli elektribrigaad maa-alust kaablit paigaldama. Toredad mehed olid, arvestasid kliendi soovidega.

Nüüd on tervel tervel külal maa all liikuv põrguelekter. “Kas tuleb ka põrguhind?” küsisin elektrikapis mõõtmisi teinud spetsialistilt. Too jättis targu vastamata.

Tore on see, pere terve ja lapselapsed kasvavad. Ja jõuan ikka veel tunni ajaga 10 km joosta.

Mihkel Maks
parim noortalunik

Tegutseme Valgamaal Männimetsa talus, kus tänavu kasvas teravili ja raps umbes 160 hektaril. Ja just sel aastal olid meie saagid viimase viie aasta parimad.

Enamiku teravilja eest saime 200 eurot tonnist ja rapsi eest 450−500 eurot/t. Hinnad olid viimati nii head enne masu, varem polegi Eestis teraviljakasvatajale nii hästi makstud.

Tore ja üllatav oli see, et tänavu pälvisin parima noortaluniku tiitli. Kui Talupidajate Keskliidu konkursist osa

võtsin, ei teadnud viimase hetkeni, et tiitel tuleb just mulle, sest häid kandidaate oli
teisigi.

GERLI PADAR
laulja

Ma kolisin Tartus oma uude koju, kihlusin ja minu tütar Amanda Rebeca läks esimesse klassi. Nii et oli väga oluline aasta.

LIIDIA MAIKINA
parim koolikokk

Lõppeva aasta suurim elamus oli koolikokkade võistlus, esindasin Tabasalu gümnaasiumi. Mullu saime esikoha ainult magustoiduga, see oli küpsetatud õun meekastmega. Tänavu tuli siis üldvõit.

See konkurss pole lihtsalt mingi toidukeetmine, vaid nõuab põhjalikumat eeltööd. Seda tegin lausa mitu kuud.

Kõigepealt tuleb koostada kahe nädala menüü, kus oleksid kalorid, rasvad, valgud ja süsivesikud tasakaalus. Sellest menüüst tuleb võistlustel valida üks praad ja magustoit, kus samuti oleks kalorite järgi kõik paras.

Meie tegime porgandi-muna-porrutäidisega pikkpoisi, mille kõrvale valmistasime kartuli-kõrvitsapüree ning peedisalati ja kapsa-ananassisalati.

Magustoiduks otsisin välja retsepti vanast kokaraamatust – kihiline mannapuder kisselliga.

Arvan, et võit tuligi mitte toidu enda, vaid selle eeltöö eest. Kõik kokad, kes võistlustel osalesid, olid väga tublid ja kõik toidud maitsvad. Lõpuks oli võitjate vahe vaid üks-kaks punkti.

Aga ega me ainult võistlustel häid toite ei tee, neidsamu toite valmistame ka õpilastele. Mis sest et näiteks küpseõunte tegemiseks tuleb üle 800 õunasüdame välja toksida.

KRISTJAN KÕLJALG
vallavanem

Suur sündmus oli ajalookonverents, millega tähistasime riigimees August Jürima
125. sünniaastapäeva – selle omaaegse tuntud põllumajanduspoliitiku kodutalu asub Koigi vallas. Esinesid Eesti tuntumad ajaloolased, korraldaja oli meie vallast pärit, praegu Tallinna Ülikoolis õppiv noormees Ründo Mülts.

Koigi vald lõpetas edukalt programmi “Invest in Estonia”, mis on alustalaks, et saaksime piirkonda investeeringuid ja töökohti meelitada. Kui ainult kvalifitseeritud töökäsi jätkuks!

Koigi võimla ja Päinurme päevakeskus said riigi kinnisvara aktsiaseltsi eestvedamisel ning tänu valla ja Jaapani ettevõtte Sumitomo Corporation rahastusele soojema ja ilusama kuue. Lisaks rajati Koigi Spordiklubi eestvõtmisel ja LEADERi raha toel võimlale juurdeehitus.

ILMAR KÕVERIK
Tõrva kirik-kammersaali eestvedaja

Maikuus, meelespealillede õitsemise aegu, kogunesime Tõrva kirik-kammersaali, et meenutada suurepärast näitlejat Lembit Eelmäed. Armsad meenutused, kaunid laulud ja luuletused kõlasid Holdres, tema sünnikodu õuemurul ja vanas Holdre mõisahoones, kus möödusid näitleja esimesed kooliaastad. Helme lossivaremetes lauldi “Mul meelen kuldne kodukotus”.

“Ära miut unete lill, ja mu armastus Mulgimaa” – see Lembit Eelmäe luuletuse nukkerkaunis mõtterida saadab mälestuspäevast osavõtjaid tänini.

Meeldejäävaks kultuurisündmuseks kujunes Nava talus toimunud Jaak Kõdari korraldatud festival, mis pühendatud Lembit Eelmäe 85. sünniaastapäevale.

Tõrva kirik-kammersaalis toimunud Patküla kooli
245. aastapäeva pidulikule kontsertaktusele kogunes palju endisi õpetajaid, koolitöötajaid ja õpilasi.

Vilistlase Jaan Treufeldti tervitusest jäid kõlama sõnad, mis kutsuvad päästma vana armsat koolimaja. “Palun, palun ärge laske vanal majal surra, see on suur osa meie mälestustest ja tükike eesti kooli ajaloost,” kirjutas ta oma pöördumises.

Vilistlane Enno Kirt pakkus: “Taastame Patküla algkoolihoone Helme kihelkonna pärandkultuuri piirkondlikuks keskuseks.”

Sündmus, mis toob hingerahu ja jääb elama kauaks, toimub noorte inimeste ettevõtmisel igal aastal jõulude ajal – “Usun inimeste headusesse”. See heategevusüritus on toimunud juba neljal aastal toetamaks noori, kellele on vaja abi tervise taastamiseks.

RALF ALLIKVEE
aasta isa

Aasta algas positiivselt, kuna meie perre sündis pojatütar ja see väike tüdruk sai senisele kolmele poisile kenaks täienduseks. Räägin oma lapselastest muidugi.

Nagu pauk luuavarrest tuli sel aastal mulle aasta isaks valimine. Siiani olen ülimas hämmingus. Samas on mul oma arstidest laste saavutuste üle väga hea meel, see on ka minu abikaasa saavutus.

Mis oli veel hea – vaatamata kõigele jätkab Ida-Tallinna Keskhaigla haiglana juba 228. aastat. Ja ma olen veendunud, et ta püsib pikka aega veel.

Mis ei olnud nii positiivne, see oli otsustamatus. Samuti vastandamine ja vastandumine, ükskõik mis tasandil.

Eesti meditsiini tulevik muutub üha ebamäärasemaks, peaküsimuseks muutub see, millist abi lähiaegadel meie inimesed üldse saama hakkavad. Elu muutub tunduvalt kiiremini, kui seda mõistavad meie otsustajad.

Loodaks, et kaine mõistus võidab. Et vähemalt tervishoiuteemadel leitakse jätkusuutlikud lahendused, mis ei sõltu poliitikute hetkeemotsioonidest.

KAUL NURM
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor

Kõige toredamaid elamusi valmistasid mulle minu lapsed. Poisid olid edukad töös ja spordis, tütar valmistas koolinoorte olümpiaadidel käies ühe positiivse üllatuse teise järel nii vabariiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Väga toredaid elamusi pakkus mulle puhkusereis koos perega. Ning hetked kahekesi fotokaameraga.

Tore oli seegi, et viljakasvatajad said tänavu hea saagi ja saagist ka head hinda.

Taluliit otsib uusi ideid ning lahendusi ühistegevuse, lühikeste turuahelate ja kvaliteedikavade temaatika raames. Üheks näiteks võiks tuua mahepiima turuletoomise piimaautomaatide kaudu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asus toetama kõiki Eesti olulisi positsioone, sealhulgas ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi küsimuses.

Tasub rõhutada sedagi, et Balti põllumajandusorganisatsioonid ja valitsused tegid omavahel tihedat koostööd, saavutamaks edu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi läbirääkimistel.

MARGIT AMER
aasta ema

Ma ei saa üle ega ümber, et sellise tiitli saamine ongi aasta 2012 märksõna. Kuigi esmalt meenub mulle tänavusest vaid sõna “kiire” − kogu aasta olen oodanud, et nüüd saab tegemine läbi, siis on natuke rahulikum, rohkem aega.

Paraku on läinud küll nii, et iga järgmine kuu on veelgi kiiremaks osutunud. Aga teglikult mulle nii meeldibki, pole aega laisaks muutuda. Iga uus projekt on uus väljakutse, teeb elu põnevamaks.

Meenub suvine vabariiklik kodutütarde ja noorkotkaste suurlaager, mis oli sel aastal Harju Maleva korraldada ning võttis aasta esimesest poolest väga palju vaba aega. Aga kui ta möödas oli, hakkas nagu kahjugi…

Põnev kogemus oli ka olla noorsootöö kvaliteedi välishindaja.

Igapäevatöös sai selle aasta parima saavutusena meie koledast tondilossist noortekeskus väga kena välisilme tänu CO2 projekti rahale. Kena maja kutsub rohkem noori sisenema ning kohustab veelgi tegema projekte ja leidma muid võimalusi, et noorte elu oleks Loksal üha tegusam.

VOLDEMAR KOLGA
psühholoog

Head ja toredat on raskem meenutada kui halba ja inetut. Negatiivne tõmbab suuremat tähelepanu. Pealegi tahavad heategijad enamasti jääda märkamatuks.

Positiivne seondub mulle üllatusega, ootamatusega. Ootame üllatusi, kingitusi, mitte aga rahatähti ümbrikus.

Tore oli puhkus Maltal (ma ei räägi randadest), mis üllatas hea bussiliiklusega. Bussiga sai igale poole, ei tulnud kaua oodata. Bussirajale oli maalitud suur trahvisumma, mis võttis ära isu sõita seal. Ei tahtnud kohe mõelda meie olematule bussiliiklusele.

Kui ma oleksin peaminister, siis taastaksin bussiliikluse, ja elu oleks rõõmsam. Ei pea enam kodus istuma, eriti on vaja head bussiliiklust maal.

Tore asi oli kaalu mahavõtmine. Heal asjal oli ka paha pool, kuna nii mõnedki riided on suureks jäänud.

Tore oli, et mu õetütrel Evelynil sündis laps pärast 15aastast vaheaega.

Heinz Valk
kunstnik

Mu kõige suurema laste arvuga tütar (viis last) ja kes elab Hiiumaal, sai endale tänavu uue kodu. Vana jäi kitsaks.

Nad ostsid suurema talumaja, mis oli omanike poolt tühjaks ja laokile jäetud. Seal tegid nad kõva remondi, kolisid suvel sisse ning nüüd saavad veeta jõulud uues suures ja avaras kodus. Pealekauba ilusas kohas, Õngu külas suure männimetsa ääres.

Kujutan ette, kuidas nad seal kõik jõuluõhtul sahmivad. Kõige noorem laps sai kolmeseks, vanim on kaheteistkümnene. Paras mölluseltskond!

Teiseks muidugi see, et minu lastelastel, kellest nüüd käib koolis juba seitse, on kõigil läinud erakordselt hästi. See on palsam vanaisa hingele. Seejuures pole nad mingid tuupurid ja iga hinna eest viite püüdjad, vaid neile on see tulnud loomulikust intelligentsist.

Kolmandaks sain oma suvekodus Läänemaal rehealuses valmis kõva remondi: uue katuse, täiesti uue seina. Rehealune oli viletsas seisus, igal talvel kartsin paksu lund.

PEETER KOPPEL
SEB privaatpanganduse strateeg

Rahamaailma positiivseim sündmus oli see, et aasta jooksul ei leidnud aset ühtegi tõsisemat šokki ning majanduspoliitika ohjajad (valitsused/keskpangad) suutsid süsteemi, vaatamata traagelniitide kohatisele jõulisele kärisemisele, koos hoida.

Iga kord, kui süsteemis pinge talumatuks muutus, astuti vajalikud sammud olukorra stabiliseerimiseks.

Ka Euroopa Keskpank oli valmis minema rahatrüki teed ning ka prognoosimatu edasise sündmusteahela potentsiaalselt käivitada võiva Kreeka väljalangemine euroalast kaotas oma aktuaalsuse.

Positiivne oli ka USAs tasapisi tuure koguv kildagaasi ja ebatraditsionaalsetest allikatest saadava toornafta buum, mis aasta lõpuks nafta hinna aasta algusega võrreldes allapoole tõi.

Paraku peab nentima, et möödunud aasta oli ajutiste lahenduste leidmise aasta ning pikaajalised strukturaalsed probleemid arenenud maailma majandustes püsivad.