|
Talumees Aavo Soonvald näitab kätega, millisena näeb ta elektri hinna tõusu järel talu tulevikku.
“Kui elektri hind veelgi tõuseb, siis käib see lihtsalt üle mõistuse!” põrutab Tartumaa Nõo valla talumees Aavo Soonvald.
Ja lisab otsekoheselt: “Siis tuleb hakata loomapidamist likvideerima! Miks mina pean lolli tööd tegema, kui ma selle eest midagi ei saa?”
Jälle need kreeklased!
Soonvaldi talu (lehmadega juba mõne aja eest lõpetati, praegu on talu keskendunud sigadele ja kanadele) tarbib aukartustäratavalt palju energiat – kuni 80 kilovatt-tundi ööpäevas.
“Kuus teeb see kuni 300 eurot,” nendib Soonvald. “Kui elektri hind nüüd veel poole võrra tõuseb, siis ei oska küll enam midagi peale hakata. Isegi suured majandid tulevad hädavaevu ots otsaga kokku.”
Sama moodi vihastab elektri hinna tõusmise väljavaate peale Nõo alevikus elav Aleksandr Frik, kes oma maja ees parajasti elektrisaega küttepuid lõikab.
“Miks peab Eesti, kes ise elektrit toodab, oma elanikelt võtma vabaturuhinda?” imestab Frik siiralt. “Miks me ei hooli oma inimestest, aga aitame mingeid kreeklasi?”
Friki majapidamine tarbib umbes 500 kilovatt-tundi elektrit kuus: majas on mitu boilerit ja külmkappi, lausa kolm televiisorit, arvutid...
“Mu naine käib tööl, niimoodi tulemegi välja,” selgitab Frik. “Mu enda pension on ju vaid 290 eurot. Olen Eesti heaks 43 aastat töötanud ja ma ei tuleks oma pensioniga kuidagi välja, eriti pärast elektrihinna suurt tõusu.”
Mees vangutab pead ja toetab sae puuvirnale. “Ma olen selle elektri pärast ikka väga mures.”
Kui kalliks elekter läheb?
Alates 2013. aasta jaanuarist hakatakse ka kodutarbijatele pakutavat elektrit ostma Põhjamaade elektribörsilt Nord Pool, nii nagu seda praegu juba teevad meie suured tööstustarbijad.
Nagu iga börs, nii on ka elektribörs üsna salapärane nähtus, mille loogikast on ristiinimesel raske aru saada.
Hind kujuneb pakkumise ning tarbimise vahekorra alusel, seda mõjutavad ilmastik, häired elektrijaamade või elektrikaablite töös, streigid jpm.
Seejuures ei toimi börs ühtse anumana, vaid on jaotatud piirkondadeks. Teisipäeva õhtupoolikul näiteks müüdi Eesti piirkonna tööstustarbijatele kõige kallimat elektrit kogu Skandinaavias: 41.74 eurot megavatt-tunni eest.
Soomes, mille elektriturg meie oma kõige rohkem mõjutab, maksis sama kogus elektrit 41.62 eurot, Norras ja Põhja-Rootsis aga isegi alla 30 euro.
2011. aastal jäi Soome elekter keskeltläbi siiski kallimaks kui meie tööstustarbijatele pakutu: 49.30 eurot meie 43.35 euro vastu.
Kuid Soome elekter oli kuude keskmiste hindade lõikes meie omast siiski odavam tänavu jaanuaris ning ka mullu oktoobris, septembris ja juulis.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink ennustas veebruaris, et “elektri börsihind võib tulla möödunud kahe aasta turuhindu vaadates keskmiselt 50% kõrgem suletud turu hinnast”.
Kui praegu maksab Eesti Energia kõige levinuma paketi Kodu 1 kilovatt-tund 3,78 senti (koos käibemaksuga), siis vabaturu tingimustes kujuneb hinnaks järelikult 5,67 senti.
Käibemaksu mitte arvestades teeks see kodutarbijale mõeldud megavatt-tunni maksumuseks 47.25 eurot, mis sobitub täpselt Soome ja Eesti praeguste vabaturuelektrihindade vahele.
Hea uudis on siiski see, et elektri hinna 50protsendiline tõus ei tähenda automaatselt elektriarve sama suurt kallinemist.
Selle põhjustab asjaolu, et elektriarvele kirjutatav arv moodustub lisaks elektrihinnale ka võrgutasudest, taastuvenergia tasust ja käibemaksust.
Eeldades, et viimati nimetatud muutujad esialgu ei muutu, tähendaks elektri hinna 50protsendiline tõus vaid 14 protsendi võrra suuremat elektriarvet.
Majandusminister Juhan Parts kinnitas 22. veebruaril Riigikogus esinedes: “Üle poole kodutarbija elektriarvest moodustavad võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, mida elektrituru avamine ei mõjuta.”
Lisatasudel oma loogika
Ministril on kahtlemata õigus, et elektrituru avanemine ei mõjuta lisatasusid automaatselt, kuid need võivad muutuda omaenda loogika kohaselt.
“Võrgutasude osas võib iga 12 kuu tagant seoses investeeringute tegemisega tulla väike hinnatõus,” nentis konkurentsiameti energeetika osakonna juhtaja Mare Karotamm. “Kui näiteks Elering soovib uuest aastast oma võrgutasu tõsta, peab ta sügisel meile taotluse tegema.”
Eleringi kommunikatsioonijuht Liis Raadla möönis, et võrgutasud peaksid investeeringute tõttu tõepoolest pisut muutuma, kuid täpsematest arvutustest on veel vara rääkida.
Igal juhul ei saa võrgutasude ja taastuvenergia tasu tõus olla kuigi suur.
Hinnatõusu juured mujal
Ühes elektrituru avanemisest tingitud elektrihinna tõusuga ei tohiks kodutarbija arve kallineda seega rohkem kui 15–20%.
Lisaks saab tarbija aga ka võimaluse valida eri elektrifirmade ja nende pakettide vahel.
Näiteks Eesti Energia kavatseb turule tuua kolm paketti: fikseeritud hinnaga pakett, mille kilovatt-tunni hind ei sõltu börsikõikumistest; muutuva hinnaga pakett, mille hind sõltub otseselt börsihinnast ning kolmandaks nende kahe kombinatsioon.
Tegelik risk meie rahakotile ei lähtu elektrituru avanemisest, vaid, nagu armastab öelda peaminister Andrus Ansip, globaalsest majandusest.
Soome elektrihind on viimase kümne aasta jooksul tõusnud 380 protsenti. Kui elekter kallineb samas tempos edaspidigi, siis kahekordistuvad ka meie elektriarved juba mõne aasta pärast.
ELEKTRIARVED 2012 JA 2013
Näide 1: tarbimine 500 kWh kuus
Praegune hinnakalkulatsioon
(Eesti Energia paketi Kodu 1 alusel)
- Elektrienergia põhitariif* 3,78 senti kWh
- Võrguteenuse põhitariif 5,93 senti kWh
- Taastuvenergia tasu 1,16 senti kWh
- Elektriaktsiis 0,54 senti kWh
- Kokku 11,41 senti kWh
Praegune arve: 57.05 eurot kuus
2013. aasta arve
- Elektrienergia põhitariif oletuslikult 5,67 senti kWh.
Sellest tõusust tulenev arve 66.50 eurot kuus ehk 14,2% rohkem kui praegu.
- Kui lisaks elektrienergia põhitariifile tõusevad ka taastuvenergia tasu ning võrguteenuse põhitariif, võib kodutarbija arve kallineda kuni 20%.
Sel juhul tuleb 500 kWh tarbimise eest maksta 68.46 eurot kuus.
Näide 2: tarbimine 2400 kWh kuus
Praegune hinnakalkulatsioon
(Eesti Energia paketi Kodu 1 alusel)
- Elektrienergia põhitariif* 3,78 senti kWh
- Võrguteenuse põhitariif 5,93 senti kWh
- Taastuvenergia tasu 1,16 senti kWh
- Elektriaktsiis 0,54 senti kWh
- Kokku 11,41 senti kWh
Praegune arve: 273.80 eurot kuus
2013. aasta arve
- Elektrienergia põhitariif oletuslikult 5,67 senti.
Sellest tõusust tulenev arve 319.20 eurot kuus ehk 14,2% rohkem kui praegu.
- Kui lisaks elektrienergia põhitariifile tõusevad ka taastuvenergia tasu ning võrguteenuse põhitariif, võib kodutarbija arve kallineda kuni 20%. Sel juhul tuleb 500 kWh tarbimise eest maksta 328.50 eurot.
* Kõik hinnad käibemaksuga
Allikas: Eesti Energia, Maaleht
