Maksunumbriga eestlast on Soomes raskem petta
Maksunumber on 12kohaline numbrikombinatsioon, mis on kohustuslik kõikidele Soome ehitusobjektidel töötajatele.
Uutel objektidel tuleb maksunumbrit nimesildil kanda juba 1. septembrist, vanadel objektidel järgmise aasta 1. märtsist.
Et saada maksunumbrit, peab eestlasest ehitajal olema Soome rahvastikuregistrisse kantud isikukood. Ajutiselt Soome tööle tulnud ehitajad võivad isikukoodi taotleda ka Soome maksuametist.
Pärast andmete registreerimist antakse töötajale maksuametist vastava numbriga dokument. Alles seejärel võib töötaja saada tööandjalt fotoga nimesildi ja õiguse ehitusobjektil töötada. Maksunumber ei muutu ka tööandja vahetumisel Soomes.
Mustalt oled mudas!
Eestisse suunatud kampaania kannab nimetust “Mustalt oled mudas”, sest üks osa varimajandusest on ka mustalt töötamine ja palga maksmine.
Maksunumbri järgi ongi lisaks maksude tasumisele võimalik ka kindlaks teha, millised on töösuhted, palgamaksmine ja kas pole seadusi eiratud.
“Probleeme on neil eestlastel, kes on sattunud Soome petturite küüsi. Nii tean juhtumeid, kus inimestele on makstud ehitusel tunnitasuks vaid 1−2 eurot,” rääkis Soome siseministeeriumi politseiinspektor Matti Rinne. Samas on Soomes kollektiivlepingutes ehitajale ette nähtud palk pisut üle 13 euro tunnis.
Rinne tõi esile ka juhtumid, kus välistöölised pöörduvad politseisse, sest Soome tööandja juures on tingimused orjastavad.
“Poola töölisi peeti otsekui vangis, nad põgenesid öösel ja palusid politseid, et neid kodumaale tagasi saadetaks. Ka on eestlased põgenenud vanglasarnasest olukorrast ja palunud politseist abi,” rääkis Rinne.
Risto Karhunen Soome finantsala keskliidust tõi esile, et ka välistöötajatele peaks palka maksma läbi panga, mitte sularahas, sest viimane võimaldab varimajandust.
Ka juhtis Karhunen tähelepanu sellele, et inimestel ei maksa lasta end eksitada Soome tööandjate või -vahendajate kõlavatest tiitlitest, nii mõnigi kord võivad uhkete nimede kandjad tegelda rahapesuga.
Eesti Soome saatkonna konsulaartalituse direktori Tarmo Punniku hinnangul oli eriti just masuajal petta saanuid palju.
Kõige halvemini läks neil eestlastel, kes ostsid viimase raha eest üheotsapileti Soome, sadamas neil kedagi aga vastas ei olnud.
“Saatkond on aidanud sellised inimesed tagasi Eestisse,” teatas Punnik, lisades, et nüüdseks on Eesti kodanike teadlikkus üha kasvanud.
Parem on minna politseisse
Punnik rõhutas, et kui tekib tüli Soome tööandjaga, on targem siiski minna Soome politseisse, kui et pöörduda Eesti Soome saatkonda.
Kuna varimajandus võtab Soome SKTst kuni 7 mld eurot aastas, on kampaaniasse haaratud paljud ametkonnad, et osagi raha tagasi saada. Soomele läheb kampaania maksma 20 mln eurot aastas.
Maksunumbreid on praeguseks välja antud juba umbes 20 000, neist omakorda 60% eestimaalastele.
Ametlikult on Soomes üle 60 000 Eesti inimese − kõik ei tööta, osa on lapsed ja pensionärid.
