30–39-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu põhihariduseta, rakendusliku kõrgharidusega, akadeemilise kõrgharidusega ja doktorikraadiga palgatöötajatel. Ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam tõusis tunnitasu rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning kõige enam langes põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 7,0% ja 2,6%).

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga palgatöötajatel (vastavalt 15,4% ja 15,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta palgatöötajatel (vastavalt 7,9% ja 3,9%).

60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 15,7% ja 1,6%).

Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris langes palgatöötajate arv võrreldes 2008. aasta oktoobriga kõigis vanuserühmades. Kõige enam langes palgatöötajate arv alla 30-aastaste vanuserühmas (24,6%) ja kõige vähem 50–59-aastaste vanuserühmas (8,8%).

Alla 30-aastaste vanuserühmas langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (vastavalt 2,5 ja 2,1 protsendipunkti).

50–59-aastaste palgatöötajate arv langes teiste vanuserühmadega võrreldes küll kõige vähem, kuid ka siin toimus muutusi haridustaseme järgi. Kõige enam langes 50–59-aastaste üldkeskharidusega palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti) ning kõige enam tõusis kutsekeskharidusega (keskhariduse baasil) palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti).

Palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid ning vanuserühmiti langesid brutotunnitasud kõige enam põhihariduseta ja põhiharidusega palgatöötajatel.