|
Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ei pelga rääkida asjadest karmide sõnadega. Nüüd soovitab ta, et väikesed gümnaasiumid ohverdataks põhikoolide nimel.
Kalle Küttise sõnul ei tähenda tema sõnad siiski seda, et maagümnaasiumide soovitava sulgemise järel ka maal asuvad põhikoolid peatselt kinni läheks.
“Ei, küsimus pole selles. Põhiharidus peab kõigil ka edaspidi olema kodu lähedal kättesaadav,” kinnitas ta. “Aga et seda suuta, on vaja teha tõsiseid jõupingutusi. Ja ka muutusi.”
Väikekool nõuab jõupingutusi
Küttise sõnul toetab ministeerium tugevalt gümnaasiumihariduse koondumist maakonnakeskustesse. Selle tulemusena peaksid väikesed maagümnaasiumid muutuma põhikoolideks. “Praegu peetakse neid paljudes kohtades maal niigi väheste palgavahendite arvel ülal, pannes sellega ohtu ka nende põhikooliosa,” selgitas ta.
Hoides kümne küünega kinni oma gümnaasiumist, panevad omavalitsused Küttise tõdemusel rahumeelega kinni alg- ja põhikoole. “Üle Eesti on taasiseseisvuse paarikümne aasta jooksul kinni pandud üle paarisaja kooli, neist vaid 12 on olnud gümnaasiumid, enamik aga algkoolid,” väitis ta.
Asekantsleri hinnangul ei ole algkoole sulgevatel omavalitsustel ilus ega aus rääkida kodulähedasest haridusest. “Neid tuleb lahti hoida ja kogu raha selleks ka sinna suunata.”
Asekantsleri sõnul käivad praegu koos mitu töörühma, et leida lahendusi põhikoolide rahastamismudelile, sest senine süsteem ei toimi enam.
“Koolid on jäänud tunduvalt väiksemaks ja me peame seda süsteemi muutma, tegema jõupingutusi põhikoolide alleshoidmiseks,” põhjendas ta.
Küttis meenutas, et kui veel viis aastat tagasi rääkis ta elujõulisest põhikoolist, kus võiks olla vähemalt 90 last, kümme last klassis, siis tüüpilises Eesti põhikoolis on praegu kõigest 50–60 last, paratamatult tulevad liitklassid.
Nüüd on küsimus selles, mismoodi hoida seal õpetajaid. “See on tõsine väljakutse ja selle nimel, et neid koole säilitada, tuleb nii riigil kui ka valdadel koos kõvasti pingutada,” märkis ta.
Koos rahandusministeeriumiga püütakse leida sellist haridustoetuse rehkendamise viisi, mis oleks soodsam just väiksematele maapõhikoolidele.
Juttu on olnud ka toetusfondi loomisest teatud koolidele. “Kuna haridusraha on riigi ulatuses ikkagi konstantne, saame rääkida üksnes ümberjaotamisest, aga osapooli on palju ja nii on ka poliitilist konsensust raske saavutada,” tõdes asekantsler.
Kõigepealt õpetajale korralik palk
Samas ei välista Küttis päriselt seisukohta, et ka kõiki põhikoole pole mõtet edasi pidada – kui gümnaasiume on selgelt ülemäära, siis võiks põhikoole mõni tõesti vähem olla.
“Aga siin ei saa alati kulude põhjal otsustada, sest põhiharidus on kohustuslik ja peab olema lapsele võimalikult lähedal,” hindas ta.
Asekantsleri sõnul on arutatud, et ehk võiks tuua nõudena sisse koolide vahelise kauguse. “Kui kaks põhikooli asuvad teineteisest nelja-viie kilomeetri kaugusel, ei oleks ühe kooli sulgemine nii keerukas ja valuline kui kauge üksiku piirkonna kooli kinniminek,” välistas Küttis ääremaa koolidele liiga tegemise.
Samuti on möödapääs-matu tegelda õpetajate palkade tõstmisega. Vastasel juhul pole varsti enam maal põhikoolides õpetajaid laste ette minemas.
Igal aastal lisandub järjekordseid liitklasse
Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov nõustub, et põhikoolide olukord pole roosiline. “Maalt linna liikumine on suur, nii lisandub iga aasta meilgi uusi koole, kus on liitklassid,” märkis ta.
Ka Pärnumaal oodatakse uut põhikoolide rahastamismudelit, mis arvestaks muutunud olukorda ning pühiks osagi murepilvi laiali.
Küll leiab Martšenkov, et siiski võiks eluõigust olla ka maagümnaasiumidel.
“Puht geograafilise asendi tõttu näen Pärnumaal, vähemalt Kilingi-Nõmmel ja Vändras, keskhariduse andmisel perspektiivi,” sõnas ta.
