Ligikaudu 2000 piiriäärsel kodul on teleantenn Venemaa poole
“Peaaegu pool kõigist Eesti telekodudest, 48,6 protsenti, võtab täna vastu digisignaali, ülejäänud on analoog kaabellevi kliendid. Väga väike osa, 0,4 protsenti, võtab vastu vaid naaberriigi analoogsignaali,” rääkis digilevile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel TNS Emori poolt tänavu kolmandas kvartalis läbi viidud uuringu andmetele tuginedes BNSile.
Tema sõnul võib see arv olla hinnanguliselt mõne protsendikümnendiku võrra suurem, kuid jääb ühe protsendi piiresse.
Eestlastest on 65 protsenti eri liiki digitaalses vastuvõtus ja 35 protsenti on veel analoogkaablis. Venekeelsest elanikkonnast on aga tervelt 86 protsenti analoogkaablis, 13 protsenti eri digitaalse vastuvõtu liikides ja üks protsent näeb ainult Venemaa analoogkanaleid õhust.
“Tegemist on Venemaa piiri lähedal elavate inimestega, kes isikliku või ühistu kollektiivantenniga näevad ainult analoogis edastatavaid Vene eetrilevis olevaid põhikanaleid,” selgitas Pihel BNS-ile. “See jääb uuringu tulemuste kohaselt 0,4 protsendi, teisisõnu 2000 kodu kanti.”
Samas ei ole Piheli sõnul põhjust arvata, et need inimesed oleksid antennid Venemaa poole pööranud seoses digilevile üleminekuga. Võimalus Vene kanaleid eetrist vaadata on neil kogu aeg olemas olnud ja seda on nad ka kasutanud.
Samal ajal on ka valdav osa piiriäärseist venekeelseist elanikest kaabelvõrkude kliendid ja saavad Eesti kanaleid suurepäraselt vastu võtta. Piheli sõnul on omaette küsimus see, kas nad seda võimalust kasutavad või mitte. “Reitingu-uuringud näitavad, et nad teevad seda õige napilt või üldse mitte.”
Kokkuvõtteks võib Piheli sõnul öelda, et täna ei saa tehnilistel põhjustel Eesti kanaleid vaadata vaid väga väike osa venekeelsest elanikkonnast. “Eesti kanalite väikesel osakaalul vene auditooriumi telerivaatamisele kulutatud ajast on tõenäoliselt muud, mitte tehnilised põhjused,” nentis Pihel.
TNS Emori uuring näitab Piheli kinnitusel, et üleminek digilevile toimus planeeritud aja jooksul ning ennustatud tempos. “Inimesed tulid protsessiga hiilgavalt kaasa ning praegune riigi televisiooni vastuvõtu digitaliseerituse tase on hea.”
Ida-Viru maavanem Riho Breivel rääkis möödunud nädalal BNS-ile antud intervjuus, et valdav osa Ida-Virumaa venekeelsetest elanikest elab Venemaa inforuumis ja ei hakka kunagi Eesti infokanaleid kasutama.
Maavanema sõnul suvel toimunud digipööre kohalikke venelasi eriti ei mõjutanud. “Nad ei teagi, et mingi digipööre üldse toimus. Nad ei vaadanud neid Eesti kanaleid niikuinii,” rääkis Breivel ja lisas, et kuigi näiteks Peipsi-äärsed venelased räägivad ka eesti keelt, on telekaantenn ikka Venemaa poole.
Venemaa alustas digitaaltelevisioonile üleminekut tänavu veebruaris, kui Habarovskis jõudis tasuta digilevisse kaheksa telekanalit. Kogu Venemaa on võimudel plaanis digileviga katta 2015. aastaks. Analooglevi jääb paralleelselt digileviga kasutusele seni, kuni 95 protsendil elanikkonnast on olemas digisignaali vastuvõtjad.
