Leiutajate Külakool avab uksed
Rõuges Sänna kultuurimõisas avab sügisel uksed
Leiutajate Külakool.
“Kooli nimi on seotud sooviga säilitada lastes leiutajavaim, et nende jaoks poleks maailm valmis, vaid seda saaks edasi leiutada,” räägib kultuurimõisa peremees Hendrik Noor.
Noor elab naise Kadi ning Frida (4) ja Teodoriga (7) Sänna kultuurimõisas neljandat aastat. Hiljuti sündis perre ka Rafael.
Meie olemegi riik!
Ideele teha leiutajate kool ajendas neid tõsiasi, et Teodoril tuleb sügisest alustada kooliteed.
“Meile tundus veider, et saadame oma lapse kaugele õppima, samas kui ta saaks neidsamu asju läbi teha ka oma kodukülas,” on Kadi avameelne.
Ta on seisukohal, et tegelikkuses ongi nii tema ise, abikaasa Hendrik kui ka teised lapsevanemad riik. “See on loomulik, et me osaleme riigi töös, avame kooli, mis sobib just meile kõige paremini, mitte aga nii, et me ainult tarbime riiki,” ütleb Kadi.
Ta toob näiteks, et nende poeg räägib juba mõnda aega soovist avada mõisa juures kebabiputka.
“Seega nüüd oleks ideaalne, kui selle esimese klassi poisiga oleks koos õpetaja, kes harjutab läbi kõik selle, mida ja kuidas on vaja, et rajada oma äri,” selgitab Kadi, mismoodi loodav kool toimida võiks.
“Meie soov on see, et laps säilitaks maailmavaate, mis sisaldab julgust leida uusi asju ja öelda välja oma mõtteid,” selgitab Hendrik. Seega saab Leiutajate Külakool olema õppeasutus, kus arvestatakse rohkem sellega, mida laps tahab teha ja mis teda inspireerib.
Õpetajate roll on aga olla loov ja anda lastele edasi − loomulikult lähtuvalt nende huvidest − traditsioonilisi kooliteadmisi.
Hendrik näitlikustab õpetamise teemat surnud konnaga.
“Kui mina räägin lastele astronoomiast ja keegi neist näeb samal ajal maas surnud konna, siis kogu nende tähelepanu koondub sellele. Minu asi on siis lastele läbi selle surnud konna selgitada ka astronoomiat,” kirjeldab ta õpetaja rolli.
Just õpetajate otsimisega Noored praegu tegelevad. Nende sõnul kehtivad Leiutajate Külakoolis hariduse osas samad tingimused mis mujalgi, ainult et õpetaja peab ise tundma, kas temas on loovust, et õppeprogramm tavapärasest teisiti edasi anda.
“Kindlasti ei taha me mitte millelegi vastanduda ega öelda, et üks süsteem on parem kui teine,” räägib Kadi kätt südamele pannes. “Aga mul on lihtsalt tunne, siin oma südames, et kui ma nii enda lapsi kui ka iseennast jälgin, siis meile sobiks selline kool kõige paremini.”
Kadi möönab, et tema jaoks oli tavakoolis käimise põhjus kuni lõpuni segane. “Ma olin küll väga hea õpilane, aga kui kooli lõpetasin, tundsin, et nüüd pean elama õppima,” on naine aus.
Ta on neli aastat pedagoogikat õppinud ning peab tunnistama, et parimaks õpikuks on seni olnud Astrid Lindgreni “Röövlitütar Ronja”.
“Just seda raamatut lugedes tekkis mul äratundmine, et see ongi see, mida minu süda on igatsenud, see, et ma saan olla vaba ja kontaktis looduse ja iseendaga ning samas on minu ümber täiskasvanud, kes toetavad mu arengut,” räägib Kadi õhinal.
Kõik läheb väga hästi
Kui Noortelt küsida, mis on nende suurimad mured või hirmud seoses uue kooliga, siis üllataval kombel neid polegi. “Meie usume, et kõik läheb kõige paremini,” on Hendrik veendunud.
Selle tõestuseks olgu kas või tõsiasi, et sügisel avatav kool on planeeritud esiotsa väike ja tagasihoidlik. “Me ei kujutagi ette, et siia tuleb kohe 50 või 100 last, oleks tore, kui Teodor ja neli-viis last veel,” tunnistab Kadi.
Tema soov on, et kooli loojad saaks areneda koos kooli enda ja lastega. “Eks siis lapsed õpetavad meile, kuidas see asi käima peaks,” on Kadi optimistlik.
Tema ja Hendrik ei taha muuta maailma või ujuda vastuvoolu, neis on lihtsalt meeletu usk, et elu maal on võimalik.
KOMMENTAAR
Pille Liblik
haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja
Viimastel aastatel on kasvanud vanemate hulk, kes soovivad, et lapsed omandaksid üldhariduse traditsioonilisest koolikorraldusest erinevalt.
Riiklik õppekava annab selleks võimalused ning see on hea, sest elavdab ja mitmekesistab Eesti haridust.
Mis puudutab Sänna Kultuurimõisa, siis kindlasti rikastab kool piirkonna hariduselu ning tõenäoliselt toetab aruka tegutsemise ja koostöö korral ka lastega perede elama asumist piirkonda.
Selleks et hea tahe ei jääks vaid kavatsuseks, on alati mõistlik selgeks teha ka õiguslikud raamid ja asjaajamise nüansid üle täpsustada.
Taotlus Leiutajate Külakoolile koolitusloa saamiseks laekus ministeeriumisse tähtajaks, kuid kogu dokumentatsioon ei ole veel esitatud. Seega võtab koolitusloa taotlemise menetlus tavapärasest rohkem aega.
Bürokraatia ei tohi küll saada takistuseks hea idee ellurakendamisel, kuid ministeerium peab siiski järgima menetlusnorme sarnaselt teiste koolide taotlustega üle Eesti.
