Külameeste ehmatus: kinnisvaraäri ärkas
Saku valla Lokuti küla põllul, kus pilku püüab suur lohuga ohvrikivi, valendab värskete elektrikappide rida. Siia peaks tulema uus küla, mille rajamist alustati juba paari aasta eest. See, et vahepeal täiesti soikunud arendustöö taas elumärke näitab, võiks olla rõõmustamise põhjus — ehk hakkab majandussurutis tõesti taanduma.
Lähikonda jäävad kuus küla tunnistavad aga hoopis ehmatust. “Me lootsime, et see vaikus kestab kauem,” ütles lähima, Sookaera-Metsanurga küla elanik Tanel Ots.
Hämmastavad leiud
Taas ellu ärganud põllukülaarendus asub Tallinna–Viljandi maantee lähistel ja jääb pealinnast umbes 20 kilomeetri kaugusele. Lähemad külad on peale Sookaera-Metsanurga veel Tõdva, Lokuti, Kajamaa, Kirdalu ja Sausti-Nõmme.
Piirkond on üldtuntult muististerohke, aga viimastel aastatel on leitud juurde uusi märke, et siin võis muinasajal paikneda Eesti alade tähtis keskus. Ajal, millest jutt, laiusid kahel pool praegust Tallinna–Viljandi maanteed läbimatud sood ja ainus tee rannikult sisemaale läks piki soode vahele jäävat seljandikku.
Just Tõdva–Lokuti kandist mindi läbi, kui Tallinna suunalt oli vaja minna näiteks Loone linnusele ja sealt edasi Varbolasse.
Hiljuti tuli Tõdva küla ühe talu õuelt arheoloogiliste kaevamistega välja rauasulatamis-
ahjude väli, mis oli hämmastav leid ka arheoloogidele. Varem on samast piirkonnast leitud hulgaliselt hõbeaardeid, mis pärit lühikesest ajaperioodist tuhat aastat tagasi.
Neid leide on olnud rohkem kui teistes Läänemere riikides kokku ja arheoloogid on otsinud vastust küsimusele, kust see jõukus tuli. Rauasulatusahjud, mis kujutavad endast tolle aja Läänemere maade suurimat metallurgiakompleksi, annavad vastuse — soomaagist sulatatud raud oli tähtis ekspordikaup.
Peale kõige muu on saadud juurde kinnitust, et Tõdva poe taga metsas asuv Animägi on suure tõenäosusega vana hiiepaik. Intrigeeriv on hüpotees, et nimetus Animägi võib olla tekkinud sõnast “annid”, ent võib viidata linnunime kaudu ka eestlaste loomise loole.
“Praegu on siinne kant rahulik, asustus hõre ja ka uusehitisi õieti pole, aga see vaikus tuli omal ajal pärast seda, kui mõisnik otsustas õlletootmise rajada täiesti tühjale kohale, kus praegu on Saku. Sinna koliti ka vallamaja,” rääkis Tanel Ots.
Ärkamise aeg
Piirkonnas on nagu ärkamise aeg. Tanel Otsa muinsushuvi, mis algas oma Kaunissepa talu maadelt, on laienenud. Augusti lõpus said kuue küla esindajad Kajamaal Esko talu õuel kokku, et arutada, mida edasi teha.
Hetk on soodus, kuna maastik on uusehitistest veel üsna puutumata ja on võimalik edasi minna ajalugu arvestades.
Üks kohalik aruteluteema on, et terves piirkonnas võiks 3–4 ruutkilomeetri ulatuses luua kaitseala, nagu on Rebala Jõelähtme vallas. See ei tähendaks ranget keelutsooni, kuid annaks võimaluse hoida silma peal maastikku muutval tegevusel.
Külade inimestel on plaan kõik tähtsad paigad tähistada, et teave oleks kõigil silme ees. Samuti tahetakse kohalike eakatega suhelda, et ajalugu talletada.
Koos muinsuskaitseinspektor Gurly Vedruga on jõutud sinnagi, et Tallinna ülikooli tudengitele on välja pakutud kolm uurimisteemat: piirkond kui vana asustuskoht, kui tööstusala, ja religioonipool, kuhu jääks nii hiiemägi, keskaja kabelikoht kui ka kirikuõpetajast Tanel Otsa meelisteema — kohalik vennastekoguduse liikumine.
Uus liikumine Saku vallas erineb paljudest selle poolest, et ei süüdista konkreetset arendajat ja ollakse koostöövalmid selle nimel, et tuhandeid aastaid püsinud ajalugu ei läheks kaduma.
“Piirkond ei ole täis ehitatud ja tõesti on võimalus vana maastikku säilitada.” ütles muinsuskaitseinspektor Gurly Vedru.
Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi Maire Lauri sõnul ei ole vallas ehitustegevus hoogustunud, vaid kestab üsna vaikne aeg. Ka elektrikappe paigaldanud firma pole uusi ehituslubasid küsinud.
Muistised kuue küla piirkonnas
Saku valla kuus küla — Sookaera-Metsanurga, Tõdva, Lokuti, Kajamaa, Kirdalu ja Sausti-Nõmme — alustasid koostööd muististe säilitamiseks.
- Metallurgiakompleks, X saj.
- Muinastee.
- Keskaegne kabel.
- Vennastekoguduse palvemaja.
- Kolm muistset asulakohta ohvrikiviga.
- Kolm ohvrikivi.
- Silmaallikas.
- Animägi, arvatav muistne hiiekoht.
- Seni tähistamata asula- ja ohverduskohad, kultusekivid ja kivikalmed.
- Kirdalu mõisa koht.
- Veski Järve ojal.
- Kihelkonna piir ja kolme kihelkonna rist.
Allikas: Tanel Ots
