|
Vähemalt viimane pool aastat on noored LHV müügimehed ja -naised üritanud mind kaubanduskeskuses peatada küsimusega: “Kas te teate, missugune on teie pensionifondi tootlus?”
Enamasti olen öelnud, et kuigi mul on teine pensionisammas olemas, ei ole ma oma pensionifondi tulemustega kursis ja kiirelt edasi astunud.
Hiljuti siiski peatusin. Selgus, et minu fond on tootluse osas eelviimane. Võib-olla vahetada?
Kolm võimalust aastas
Mullu vahetas Eestis fondi iga kuues pensionikoguja.
Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel tehti üle 115 000 pensionifondi vahetamise avalduse, mis on aasta varasemaga võrreldes kaks ja pool korda rohkem.
Pole ka ime, et nii palju vahetati – mullu tootsid kõik III samba fondid kahjumit ja vaid kuus II samba fondi jäi plussi.
Vahetamine ise on ka lihtsam, reeglid muutusid mullu augustis.
Senise ühe korra asemel saab fondi vahetada kolm korda aastas – 1. jaanuaril, 1. mail ja
1. septembril. Lisaks võib teise fondi viia ka ainult osa osakutest ning ülejäänud jätta vanasse.
On aga ka eemaldujaid. Kui 2008. aasta lõpuks oli III sambaga liitujate arv tõusnud umbes 135 000 inimeseni, siis viimase kolme aastaga on 15 000 inimest kolmandast sambast loobunud.
Vahel üles, vahel alla
Rabelda ilmselt ei tasu, sest investeering II ja III samba fondidesse on pikaajaline ning tulemused sõltuvad eelkõige rahvusvahelistel rahaturgudel toimuvast. Ning turgudel liigutakse aja jooksul nii üles kui ka alla.
Lühemas vaates olenevad tulemused sellest, kas fondi tegevuskava on pigem konservatiivne või agressiivne.
“Mida agressiivsem strateegia, seda enam võib varade väärtus kõikuda, sealhulgas ka langeda,” märgib Swedbank Investeerimisfondide fondijuht Katrin Rahe.
Kõik kuus mullu plussi jäänud fondi esindasidki konservatiivset strateegiat.
Seevastu 2010. aastal tootsid kõik Swedbanki aktsiaid sisaldavad (ehk pigem agressiivse strateegiaga) fondid oluliselt rohkem. Ka oli tootlus suurem kui möödunud aasta kahjum.
“Agressiivse strateegia valijad peaksid arvestama suurema väärtuse kõikumisega segastel aegadel ning konservatiivse valijad tagasihoidlikuma kasvuga headel aastatel,” lisab Rahe.
Ei põle, vaid kasvab
“See, et pikaajalised tootlused on plussis, näitab, et pensionifondi makstud raha ei põle vaikse leegiga, vaid üle aastate ikkagi kasvab,” ütleb LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja.
Kui kogujale on negatiivse tootlusega aastad vastuvõetamatud, soovitab ta valida konservatiivsema, ainult võlakirjadesse investeeriva fondi.
Katrin Rahe sõnul tasub meeles pidada, et varasem tootlus ei taga sarnast tulevikus.
Ta soovitab nõustaja abil vaadata, kust ja kuidas tootlus tuli või miks tulemata jäi. “Iga inimene ei ole ega peagi olema pensioniekspert,” leiab Rahe.
Vaid tootluse põhjal fondivalikut igal aastal ümber hinnates on oht vahetusega kaasnevate tasude tõttu lõpuks kaotajaks jääda.
“Fondi valikul peaks inimene vaatama eelkõige viimase kümne aasta, mitte kuu või aasta tootlust,” annab nõu Katrin Reimann rahandusministeeriumist.
Kestab ju pensioniraha kogumise aeg üldjuhul ligi 40 aastat.
Teine oluline tegur on inimese riskitaluvus. Väiksema taluvuse korral tuleks valida väiksema aktsiaosakaaluga fond, ja vastupidi. Samas: mida suurem aktsiate osakaal, seda suurem on võimalik tootlus tulevikus.
Üldjuhul soovitatakse pensionieale lähenedes muuta oma investeeringud vähem riskantseks. Sel juhul väheneb võimalus, et pensionile minnes võivad need rahaturgude langusest tingituna oluliselt kahaneda.
Tänavused muudatused
2012. aasta 1. jaanuarist taastusid kohustusliku kogumispensioni maksed täies ulatuses – 2% inimese osa + 4% sotsiaalmaksu kogumispensioni osa. Sissemaksete suurenemine toimub liitunute jaoks automaatselt, eraldi avaldust esitada ei ole vaja.
Nüüdsest peavad fondivalitsejad avaldama igakuiselt kõikide kohustuslike pensionifondide investeeringud.
II sambaga liitunuid on praegu 622 800 ja III sambaga liitunuid 120 000.
1. jaanuaril jõustusid III samba muudatused, mis võimaldavad tööandjatel teha oma töötajate eest III sambasse sissemakseid, ilma et sellega kaasneks kohustus tasuda tulumaksu. Tulumaksuvabalt saab sissemakseid teha kuni 15% ulatuses töötaja aastatulust, kuid mitte rohkem kui 6000 euro eest.
III samba pensionikogujad võivad nüüdsest liikuda III samba skeemide vahel, ilma et vahepeal tuleks kogutud raha välja võtta ja sellelt tulumaksu tasuda.
Allikas: rahandusministeerium
Fondide tootluse teadmine rõõmsamaks ei tee
“Ma ei ole uurinud fondide tootlust,” ütleb kahe aasta pärast pensionile jääv Milvi Raudsepp Viljandist. “Ega ma seda teades rõõmsamalt ela!”
Teisele pensionisambale pani naine aluse kümme aastat tagasi lootuses, et ehk pensioniajaks tõesti miskit koguneb. Ta valis Swedbanki K2 pensionifondi.
Mullu astusid aga kaubanduskeskuses ligi LHV müügimehed ja tutvustasid Raudsepa valitud fondi seisu. “Minu fondis oli raha vähenenud,” avastas naine ebameeldiva üllatusena ja läks LHVsse üle. “Olen praegu uues fondis plussis,” on ta rahul.
Samas tunnistab ta, et kuigi pensionileminek on ees juba kahe aasta pärast, ei kujuta ta ette, kui suur summa talle teisest sambast makstakse – kas saab kõik kogutud raha korraga kätte või hakatakse seda maksma kuu kaupa.
Ja kui kuu kaupa, siis äkki on summaks vaid 10–20 krooni kuus, kuna miinimumpalga pealt ei kogune suurt varu.
Kokkuvõtteks ütleb Milvi Raudsepp, et liitudes ei mõelnud ta üldse pensioni peale, sest selleni oli nii palju aega.
Ka ta 26aastane poeg Raido kinnitab, et pole pensioniaja peale mõelnud, kuna see on nii kaugel. “Kas pensionifondid selleks ajaks üldse püsima jäävad?” kahtleb noor mees.
Pensionifondide tootlus (%)
| 12 kuud | 60 kuud | |
| Konservatiivsed fondid | ||
| ERGO Pensionifond 2P1 | 1,43 | 3,55 |
| Sampo Pension Intress | –0,22 | 2,64 |
| LHV Pensionifond S | –0,15 | 6,09 |
| LHV Pensionifond XS | 0,59 | 5,65 |
| Nordea Pensionifond C | 1,83 | 0 |
| SEB Konservatiivne Pensionifond | 0,97 | 3,8 |
| Swedbank Pensionifond K1 | 2,04 | 0,71 |
| Tasakaalustatud fondid | ||
| Sampo Pension 25 | –3,9 | 1,55 |
| LHV Pensionifond M | –3,5 | 4,6 |
| Nordea Pensionifond B | –1,51 | 0 |
| SEB Optimaalne Pensionifond | –1,68 | 0 |
| Swedbank Pensionifond K2 | –0,99 | –1,02 |
| Progressiivsed fondid | ||
| ERGO Pensionifond 2P2 | –8,97 | 0,35 |
| Sampo Pension 50 | –6,9 | 1,5 |
| LHV Pensionifond L | –7,95 | 2,65 |
| Nordea Pensionifond A | –3,71 | 0 |
| SEB Progressiivne Pensionifond | –5,24 | –2,09 |
| Swedbank Pensionifond K3 | –2,86 | –1,85 |
| Agressiivsed fondid | ||
| ERGO Pensionifond 2P3 | –13,77 | 0 |
| LHV Pensionifond XL | –9,65 | 3,61 |
| Nordea Pensionifond A Pluss | –6,65 | 0 |
| SEB Energiline Pensionifond | –10,78 | 0 |
| Swedbank Pensionifond K4 | –6,64 | 0 |
Allikas: www.pensionikeskus.ee
