Keskkonnaministeeriumi ametnikku süüdistatakse pistise võtmises
Ettevõtteid ja nende esindajaid süüdistatakse ka konkurentsikuriteos.
Pistise andmise ja võtmise süüdistused
Süüdistuse kohaselt soosis Kristo (31) Keskkonnaministeeriumi järelevalveotsuste vastuvõtmise protsessi sisuliselt suunava ametnikuna hankemenetluses, saastetasu investeerimiskohustusega asendamise taotluse menetlustes ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuses Euroopa Liidu toetusrahade hindamiskomisjoni liikmena kahte keskkonnateenuseid pakkuvat ettevõtet, koostades nende nimel hinnapakkumisi ja erinevaid kavasid ning taotlusi. Nende kavade ja taotluste hindajaks oli ametiseisundist tulenevalt aga Kristo ise, andes neile positiivse arvamuse. Vastutasuks sai Kristo rahalises väärtuses hinnatavaid soodustusi.
Kristot süüdistatakse mitmes samalaadses episoodis, kus ta on ametnikuna tegutsenud ühe ettevõtte või organisatsiooni huvides ning saanud selle eest rahalises väärtuses hinnatavat soodustust.
Kristot süüdistatakse karistusseadustiku § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk ametiisiku poolt vara vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda.
Süüdistuse kohaselt andsid Kristjan (30) ja Indrek (35) oma ettevõtete juhatuse liikmetena Kristole pistist selle eest, et viimane soosiks nende ettevõtteid.
Kristjanit ja Indrekut süüdistatakse ettevõtte juhatuse liikmena ametiisikule vara üleandmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda ehk karistusseadustiku § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Süüdistuse kohaselt maksis Alar (31) oma ettevõtte juhatuse liikmetena pistist veel ühele Keskkonnaministeeriumi ametnikule selle eest, et viimane suunaks tellitava uuringu just tema ettevõttele. Sellise tegevusega eiras ametnik nii ministeeriumi sisest riigihangete korda kui ka riigihangete seaduse §-s 3 p 5 sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, kuna oli ettevõttega seotud.
Alarit süüdistatakse karistusseadustiku § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk ametiisikule vara üleandmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo.
Konkurentsikuriteo süüdistused
Süüdistuse kohaselt vahetasid Alar ja Indrek ka konkurentsi kahjustavat teavet ja sõlmisid konkurentsi kahjustava kokkuleppe asjaomasel teenuse- ja geograafilisel turul konkureeriva äriühinguga kooskõlastades omavahel pakkumismenetluse pakkumisi.
Alarit ja Indrekut süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimused ehk karistusseadustiku § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Ettevõtetele esitatud süüdistused
Mõlemat ettevõtet süüdistatakse ametiisikule vara üleandmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda ehk karistusseadustiku § 297 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samuti süüdistatakse ettevõtteid konkurentsi kahjustava kokkuleppe tegemises ja kooskõlastatud tegevuses, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimused ehk karistusseadustiku § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Kohtueelset menetlust viis läbi Kaitsepolitseiamet ja juhtis Riigiprokuratuur.
