Kas suvi tuleb tõesti jälle jahedavõitu ja vihmane?

Must stsenaarium I

Kes meist siin põhjamaal ei ihaleks sooja suve järele. Mõnusa suve järele, kus ka õhtud on soojad ning ööd sumedad. Kuigi kaardile vaadates peab endale aru andma, et me elame põhjamaal, kus ilusad suved on looduse kingitus.

Kuidas läheb tänavu? Kas saame looduselt kingituse või peame leppima suvega, mis ainult nime poolest suvi?

Maaleht päris suve kohta aru peaaegu kõigilt oma ilmatarkadelt, ning kui need summeerida, kippus keskmine jääma vägisi kehvapoolsema suve kanti. Või kui tänavu nii aktuaalseid majanduse kohta käivaid stsenaariume kasutada, siis mustad stsenaariumid kippusid võimust võtma. Aga nagu igasse karja juhtub ka mõni must lammas, nii leidus seekord mustade karjas omakorda mõni valgem ehk roosa (loe: rõõmsa) stsenaariumi esindaja.

"Ajaloos on tihti nii olnud, et kui on majanduskriisid, kaasnevad ka ilmaikaldused," on Võrumaa mees Jaan Allas, ilmatark Rõuge vallast, täheldanud.

Talve ja kevade algust õigesti ennustanud Allasele sai edasine ilmakulg lõplikult selgeks suusajälgede sulamise järel lumes. Et õiget saaki sel suvel ei kasva. Kui on ikka vähegi korralikku kevadet ja suve oodata, jäävad suusajäljed lume sulamisel mõneks ajaks püsima nagu raudtee rööpapaar. Ent tänavu sulas see lumerada enne ära kui tallamata lumi. "Jäljepoega ka ei jäänud!"

Ärksamad talumehed pärisid Allaselt, nagu tavaliselt, millal on õige aeg külvata ja kartulit panna. Ilmatark ütles, et sel kevadel ei tohi kartulit mingil juhul enne toomingate õitsemist panna. Külm võtab pealsed muidu tärkamisel ära. Ja kes kuulas, tegi õigesti. Nagu needki, kes liiga vara vilja külvama ei tõtanud. Külmaga kasvab ainult umbrohi.

"Ka suvi jääb üldiselt külmaks ja kuivaks, sügise poole ehk tuleb väheke vihma, aga see tuleb sel ajal, kui vaja saaki juba salve panna," ennustab Allas, ning nagu sellest veel vähe oleks, ka juulis võib maapinnal halla tulla.

Et Võrumaal loomad nälga ei jääks, peab heina- ja silotegija sel suvel Võrumaal suured pinnad üle käima. Ka naabrite maad, kel loomi pole ja kui too lubab. Kes hakkaja ja tark mees, nii ka teeb.

"Kuigi rohukasv pole suur, on niiviisi võimalik vajalik kogus kokku saada, tuleb ainult varakult pihta hakata ja teha nii kaua kuni saab," näeb Allas ainsat võimalust talvele vastu minna.

Must stsenaarium II

Pärnumaa ilmatarga Ilmar Tiismaa arvates tulevad kolm järjestikust kuud - mai, juuni ja juuli - keskmisest külmemad ning õige suvi ei saabu enne augustit.

Oma arvamuses tugineb ta Jõgeva agrometeoroloogiajaama kunagise juhataja Karl Põikliku tähelepanekutele, et hilise vegetatsiooni alguse ja jaheda mai järel viibib ka
suvesoe.

Lisaks on ta lugenud Želnini äratundmist, et keskmiselt külmale talvele, nagu äsjane, järgneb ka jahe suvi.

Vanarahvas on öelnud, et kui kägu tuleb raagus metsa, on saagiaasta vilets. Tiismaa kuulis kägu esimest korda 1. mail, mets oligi toona veel raagus.

Mis vihmadesse puutub, siis ses osas on ta kahevahel. Ehk juuni on aprillist-maist sademeterikkam, loodab ta.

"Põllumehele tähendab tänavune ilm nälja-aastat," võtab Harjumaal Kose vallas elav ilmatark Ülo Roosnurm lühidalt kokku selle, mis tulemas.

Ja mees põhjendab.

Taliviljad on hõredad, kevadise kuivaga pole ka hästi võrsunud. Suvivili on kuivuse tõttu ebaühtlaselt üles tulnud, vaid niiskemates kohtades on oras ilus.

Kahjuks püsib ilm selline, nagu ta enamasti siiani olnud, veel kuu aega.

Kevadisel pööripäeval oli tuul põhjast, nii see külm meile jäänud ongi. Enne jaanipäeva ei tule vajalikul hulgal niiskust ega sooja.

"22. juunil on kuu loomine ja päev varem pööripäev - siis keerab tuule sooja poole, ega külmaks ei jää," annab Ülo Roosnurm lootust, kuigi kuu aega tuleb veel kannatust
varuda.

Enne jaani oota vihma, pärast tuleb isegi, teab vanarahvas. Aga tänavu läheb Kose valla ilmatarga arvates pärast jaani veel kuivemaks. Siin-seal võib vaid äike oma kastmistööd teha. Vihmasem on august.

"Aga augustivihmad ei aita põllumeest enam suurt midagi, kartulile ehk vaid natuke," möönab Roosnurm.

Poolmust stsenaarium

Liisu Raplamaalt näeb suve veidi heledamates värvides. Usub, et mai lõpupoole lähevad ka õhk ja ööd soojemaks. Ning suvi tuleb Harju keskmine, ütleb ta.

Saame nii jahedat, sooja, vihmast kui kuiva aega. Kuid juuni tuleb veel jahedapoolne, ning oh imet, saame omajagu vihmagi. See päästab vilja ja
heina.

"Suvi nihkub tänavu juulisse ja augustisse. Väga ilusaks läheb juuli keskpaigast, aga kõva kuuma me sel suvel siiski ei saa, kõige rohkem 26-27 kraadi," ennustab Liisu.

Äike ei tohiks Liisu kodukandis sage külaline olla, sest härmas päevi oli talvel napilt.

Võrumaa Kasaritsa küla ilmatark Enno Kalde kaldub arvama, et juuni algus on üsna soe ja päikeseline.

Kuu keskpaigast saabub ligi nädala pikkune sajusem aeg, mis jaanipäevaks aga üle läheb. Kuu lõpp on taas sajusem.
Vihm ja soe panevad ka heina kasvama.

Sajuvõimalusi pakub ta ka juuli algusenädal, mis samas on üsna soe.

Ent teisest nädalast ilmarütm muutub, muutlikud ilmad koos hoovihmade ja äikesega kestavad rohkem kui kuu aega, 11.-12. augustini.

"Siis saabub pöördepunkt ja kõige magusamad ilmad viljalõikuseks, aga mitte pikalt," ennustab Kalde.

Terve lõikusaja kohta tuleb tema arvates tänavu 12 koristusilma. Ilma selliste sademeteta, mis lõikust kuigivõrd segaks. Ideaalseks meie oludes võib Enno Kalde sõnul pidada 18 päeva. Läinud aastal oli neid Võru külje all Kasaritsas aga vaevalt kuus.

"Ma ei näe, et vili jääb sel suvel võtmata neil, kes kasutavad kõiki ilmatingimusi ära, aga hooletu võib küll hätta jääda," paneb Kalde südamele.

Kasaritsa ilmatarga arvates on sel suvel kõige parem puhkusekuu juuni. "Juulis puhkajal peab kogu aeg vihmavari käepärast olema, kahe vihma vahel võib aga lühiajaliselt päris soe ja mõnus olla."

Roosa stsenaarium

Soomaa ilmatark Indrek Hein loodab, et lähipäevil toimub ilmades muutus. Tihti juhtub seda just uue kuu loomise paiku. Ja see on juba sel pühapäeval. Mees loodab, et siis saabub lõpp ka 50 päeva kestnud peaaegu et kuivale ilmale. Ta ei usu ka, et suvi külm tuleb.

"Kui kevad külm, peab loodus kusagilt järele andma, harva on nii, et kevad, suvi ja sügis kõik külmad oleks," põhjendab ta. "Eelmine suvi oli kehv, külm ja sajune, kaht sellist järjest ei tule."

Elmar Kuus ehk Kuuse-taat Põlvast on veendunud, et suvi tuleb ilus. Palju päikest, sooja ja vähe vihma. "Juuni ja juuli on kuivad, vihma peaaegu ei saja, augustis väheke hoovihma," teab Kuuse-taat. Lämmatavat 30kraadist kuumust ta ei luba. Samas tuleb suvi keskmisest Eesti suvest veidi ilusam küll. "Puhkajal ei tasu lõunamaid otsima minna, seal võib ilm meie omast kehvemgi olla."

Milline tuleb suvi?

Jaan Allas Võrumaa

Suvi jääb jahedaks ja kuivaks. Kipub ikaldus tulema.

Liisu Raplamaa

Suvi hakkab pihta pärast jaani ja on Harju keskmine, parajalt nii jahedat kui ka sooja, vihma kui ka kuiva.

Marko Kaasik Tartu

Kõik suvekuud tulevad aastate keskmise lähedased, seega tavapärased. Sajuseim on august, kuid seda on ta enamasti alati olnud.

Ilmar Tiismaa Pärnumaa

Kägu tuli raagus metsa. See tähendab viletsat saagiaastat.

Indrek Hein Soomaa

Ei usu, et suvi külm tuleb. Kui mai on tuuline, järgneb vagane vaikne suvi. Mais oli tuult omajagu, nüüd ootangi sooja.

Elmar Kuus ehk Kuuse-taat Põlva

Suvi tuleb ilus, palju päikest ja sooja, vähe vihma. Kõige soojem on juuni keskpaigast juuli keskpaigani, isegi 25-30 kraadi vahel.

Ülo Roosnurm Harjumaa

Põllumehele tähendab selle suve ilm seda, et tuleb nälja-aasta. Augusti vihmad ei päästa enam midagi.

Kaleph Jõulu Viljandimaa

Oma tundliku selja põhjal võin öelda, et niipea suvesooja veel ei tule, seljas on pidev külmatunne. Ehk suve teisel poolel tuleb õige suvi. Aga sügis tänavu ei hiline.

Enno Kalde Võrumaa

Parim puhkusekuu on juuni. Ka juulis saab puhata, aga siis ainult koos vihmavarjuga. On päike ja samas on ka vihm platsis. Põllumehele on olnud paremaid suvesid, kuid ka hullemaid.

Suveilma ennustavad professionaalid

EMHI  (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut)

Selle aasta suvi peaks eelmisest kindlasti parem tulema, s.t soojem ja seda 1-1,5° võrra ning ka vihm ei tohiks nii sagedasti kimbutada.

Lähtume oma prognoosis nii analoogaastate statistilistest näitajatest ja ilmaprotsessidest kui ka tõenäosuslikest seostest aastaaegade ja kuude vahel.

Oodatavalt normilähedasele maikuule on üsna tihti järgnenud soe juuni.

Kuid soojade perioodide vahele tungivate külmalainete tõttu võib tänavune esimene suvekuu lõpuks anda kokku normilähedase näidu. Sademete hulk peaks jääma keskmisest väiksemaks.

Juuli on tõenäoliselt tavapärasest kõrgema õhutemperatuuriga, aga ka keskmisest suurema sajuhulgaga, mille annavad põhiliselt tugevad hoovihmad. August võib kujuneda nii keskmiselt õhutemperatuurilt kui ka sajuhulgalt normilähedaseks.

ECMWF (Euroopa Keskulatusega Ilmaennustuse Keskus)

Soojemateks suvekuudeks (ca +2° võrra) kujunevad juuni ja ka juuli esimene pool (tõenäosus >70%).

Juuli teine pool ja august on kas veidi soojemad (+0,5° võrra) või normilähedase õhutemperatuurifooniga (tõenäosus 60-70%).

Sademeid on vähem juunis (tõenäosus 30%), ülejäänud kuudel aga normilähedaselt.

CFS (Ameerika ilmamudel) järgi

Suvi tuleb meil normilähedase sademetehulga ja õhutemperatuuriga.

Seejuures võib Eesti põhjapoolne osa veidi soojem ja lõunapoolne serv veidi jahedam olla.

Allikas: EMHI