Kas meeste võõrutuskeskuse kõrvale kerkib nüüd naiste oma?
“See on meie ammune unistus – rajada taastuskeskus ka naistele, sest paljud Eesti naised on viinajoomisega tõsises hädas,” teatab Lootuse küla administratiivjuht Liis Borissenko. “Meile helistatakse pidevalt, et aidake! Ja nii kurb on neile öelda, et paraku me praegu naisi aidata ei saa.”
Borissenko sõnul on neilt abi palunud ka lapsed, kes helistavad, et ema on hädas, joob liiga palju.
Või siis helistavad abikaasad, kes kannatavad oma naise põhjamineku pärast.
On ka emasid, kes on mures, et tütar on vaid 18aastane, aga juba narkomaan. “Hädaliste üldpilt on selline, et vanemad on alkohoolikud ja noored on narkomaanid”, räägib Borissenko.
Lootusele antakse lootust
Lootuse küla, mis pakub praegu abi alko- ja narkosõltlastest meestele, on juba aastaid tegutsenud Vasalemma ja Laitse lähistel. Selle on rajanud väliseestlasest piiskop Märt Vähi oma vanemate talumaadele.
Selline sõltlaste jumalasõna abiga taastamise keskus on Eestis ainulaadne. Eeskuju on võetud kristlikest võõrutuskeskustest välismaal.
Vähi on avanud koos oma poja Andrew’ga samalaadse keskuse ka Kanadas.
Nüüd on avanenud võimalus luua samalaadne keskus naistelegi. Nimelt on müüki läinud riigimaa, mis piirneb MTÜ Lootuse Küla maadega. Lootuse külal on õigus omandada see kinnistu eelisostuõigusega.
Riigimaa avalik enampakkumine 30. mail. Enampakkumisele pandi Suurekivi kinnisasi Kibuna külas, suurusega 10,24 ha ja alghinnaga 12 430 eurot.
“See on üldplaneeringuga elamumaa, ja nagu näha, tunnevad kinnisvarahaid selle vastu elavat huvi,” teatab vallavanem Enn Karu.
Maaostuks raha napib
Maa-ameti andmetel on kinnistule üheksa pakkujat ja esialgne hind on tõusnud 27 600 euroni.
Samuti enampakkumisel osalenud Lootuse küla peab juba järgmisel nädalal teada andma, kas soovib oma eelisostuõigust kasutada.
“Maatükk on tunduvalt kallimaks läinud ja nüüd on tõesti nii, nagu me kristlastena ütleme: kas jumal õnnistab meid rahaga, et saaksime rajada keskuse ka naistele,” teatab Liis Borissenko.
Asjaosalised loodavad väga, et sponsorite abiga jaksavad nad maatüki siiski omandada.
Lootuse küla esindajate väitel suudavad sellise töö- ja õppeprogrammiga keskust naistele rajada vaid usklikud, riigi abile siin loota ei saa.
“Kui sa ei ole kristlane, kas sa jaksad üldse selliseid inimesi armastada?” küsib Borissenko.
“Meil pole midagi selle vastu, kui Kernu valda rajatakse ka naiste võõrutuskeskus,” hindab Kernu vallavanem Enn Karu. “Lootuse küla on olnud väga tubli, nad töötavad vaid eraannetuste najal, sest riigi tugi on olnud peaaegu olematu.”
Vallavanem meenutab, et kui Lootuse küla rajama hakati, kogusid kohalikud elanikud 500 protestiallkirja.
Aeg on aga mitmel viisil näidanud, et kunagistel hirmudel pole mingit alust.
“Kord on meestekeskuses kõva, pealegi on Lootuse küla mehed rajanud koos kohalike talumeestega vabatahtliku päästekomando ja käivad tuld kustutamas kus vaja,” räägib Karu.
Tuletõrjeauto annetas Rootsi kogudus. “Oleme iga päev valves, päris palju on väljakutseid,“ räägib Borissenko.
Lootuse küla ei ole kinnipidamisasutus. Siia on tulnud inimesed vabal tahtel eesmärgiga oma elu muuta.
Metsade rüppe on ehitatud 15 puidust hoonet. Osades neist elavad mehed, kelle rehabilitatsiooniaeg kestab umbes aasta. Eraldi majas on külakeskus ja söökla.
Mehed tänavalt ei maksa
Hommikuti toimuvad keskuse ruumides õppetunnid, järgneb töö puidutööstuses.
Mehed teevad saekaatris küttepuid endile ja müügiks, valmistavad kaubaaluseid ja juurviljakaste kohalikele talunikele.
“Enamik mehi, kes siia jõuavad, tulevad tänavalt. Perekonnad on nad hüljanud ja nende jaoks on rehabilitatsioon tasuta,” selgitab Borissenko.
Mis on Lootuse küla?
- Lootuse küla on piiskop Märt Vähi ja tema poja Andrew Vähi asutatud avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – alkoholi- ja narkosõltlaste – võõrutamine, rehabiliteerimine
ja abistamine tavaühiskonda naasmisel.
- Lootuse küla asub rajaja Märt Vähi poolt keskusele annetatud endistel Vähi vanaisa maadel. Siia on rajatud teed, majad programmis osalejatele ja personalile, administratiiv- ja õppehoone, puidutööstus, vabatahtliku tuletõrjekomando depoo, veevarustussüsteem jm. Tegutseb Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Lootuse küla kogudus.
- 10–12 kuud kestvas võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammis tagatakse meestele toitlustamine kolm korda päevas, elukoht, riided ning psühholoogiline ja vaimulik abi.
- Rehabilitatsiooniprogramm koosneb õppetööst, kodustest ülesannetest, kohustustest, vastutusest, suhtlemisest, tööteraapiast ja osalemisest teistes küla eluks vajalikes töödes.
- Programmi läbinutest on praeguseni kaineks jäänud 69%.
Allikas: MTÜ Lootuse Küla
