|
Aastaid tagasi hingusele läinud eripensionide reform on reformierakondlasest ministri Hanno Pevkuri juhtimisel uuesti käiku võetud.
“Üle-eelmisel nädalal kohtuti kantslerite tasemel. Sel nädalal arutati veel kord ametnike ning asekantslerite tasemel,” kirjeldab ta sündmuste käiku.
Veelgi enam.
“Ministrite tasemel on plaan lähinädalatel teemat arutada kas valitsuskabinetis või kitsamas teemaga seotud ministrite ringis,” kinnitab Pevkur.
Seega: senistel eripensionidel tulevikku pole.
Osa teest on juba läbitud. 14. märtsil kiitis parlament heaks seadusemuudatuse, millega 2013. aasta 1. jaanuarist kaotavad eripensioni tulevased riigikontrolörid ja õiguskantslerid.
Märtsi keskel saatis valitsus Riigikokku uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu, millega kaovad ametnike staažipensionid.
4. aprillil läbis avaliku teenistuse seaduse eelnõu (ATS) esimese lugemise. Teise lugemiseni ei ole see siiani jõudnud. Viimati kinnitas komisjon 7. mail: “...jätkata arutelu komisjonis”.
Häid valikud pole
Eriti keeruline on aga kunagi lubatu tagasi võtmine.
“Hetkel eripensioni õigust omavatel ametikohtadel töötavate isikute ja juba väljateenitud eripensioniõiguste reformimine on keeruline,” tõdeb rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.
Võimalusi siiski on.
“Kõige leebem lahendus on kõikidele töötavatele isikutele võimaluse andmine staaži täistöötamiseks,” kõneleb Lillelaid. “Samas tähendaks see väga pikka üleminekuaega.”
Võimalus on kehtestada ka teatud staažinõue, näiteks pool eristaažist, alates millest antakse inimestele võimalus staaž täis töötada.
“Konkreetseid lahendusi veel kokku lepitud ei ole,” väidab Lillelaid.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja sotsiaalkomisjoni liige Remo Holsmer lubab, et seni ametnikele kehtinud sotsiaaltagatised säilivad.
Ta viitab väljavõttele ühest menetletava ATSi memost, kus öeldakse: “...kellele makstakse seaduse jõustumise ajal riiklikku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist; kellel on seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust; jätkub teenistusstaaži arvestus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks viie aasta jooksul seaduse jõustumisest juhul, kui isik on seaduse jõustumise ajal ametnik või sõlmib töölepingu.”
Ametikohtade puhul, kus töötamine seni arvati avaliku teenistuse staaži hulka, kuid uue ATSi kehtima hakkamisega see lõpeb, toimub staaži arvestus vanaduspensioni suurenduseks samuti viie aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.
Taliga pakub lahendusi
Plaanid plaanideks. Väga oluline on, millise seisukoha võtavad need, keda see puudutab. Politseinikke, kaitseväelasi, kohtunikke ja prokuröre on arvukalt. Kõik nad on kohalikel ja Riigikogu valimistel valijad.
Kaitseministeerium andis juba mullu augustis mõista, et valdkondadest, kus inimesed nii-öelda surmaga silmitsi seisavad, hoidku reformierakondlased kärpenäpud eemal.
Lillelaid nendib, et teatud määral ongi eripensionid poliitilise ja ühiskondliku kokkuleppe koht teemal, kas osade ametikohtade puhul nõustutakse täiendavate hüvedega.
“Olemasolevad eripensioni ametikohad ja pensioni suurus tuleks aga kindlasti kriitiliselt läbi vaadata,” on ta veendunud.
Ametiühingute juhi Harri Taliga hinnangul võiks eripensione lugeda õigustatuks kaitseväelastele ja politseinikele, kui seadus näeb nende jaoks ette errumineku vanuses, mis on madalam üldkehtivast vanaduspensionieast.
“Ja seda eelkõige sel põhjusel, et need inimesed on pikka aega teinud riigi jaoks väga olulist tööd,” ütleb Taliga. “Pealegi puudub meil riiklik ümberõppesüsteem, mis võimaldaks neil omandada näiteks 55aastaselt uus elukutse.”
Alternatiivina oleks mõeldav kaitseväelaste ja politseiametnike riiklik kogumispension, mille puhul riik maksaks teatud protsendi nende inimeste töötasust riiklikku pensionifondi.
Raha lihtsalt ei jätku
Samas on reform paratamatu. 2016. aastal on eripensionide kulu juba 30 miljonit eurot. “Ka on praegu töötajate ja kõikide esimese samba pensionäride suhe 1,5 ning 40 aasta pärast ligi 1,1,” väidab Lillelaid.
Prognoosid näitavad, et eripensionäride arv kasvab märksa kiiremini kui tavaliste pensionäride oma. Seega ka töötajate ja eripensionäride arvu suhe kasvab tunduvalt kiiremini.
Tallinna Ülikooli professori Lauri Leppiku hinnangul võib eripensionäre paarikümne aasta pärast olla isegi üle 10 000.
Samas on selge, et eripensionid on 1990ndate ja 2000ndate alguse jäänuk. Tollal ei suutnud riik ametnikele, sõjaväelastele, politseinikele ning prokuröridele ja kohtunikele korralikku palka maksta. Seetõttu pidi neid tuleviku rahalaevaga moosima.
Taasiseseisvunud Eesti esimesed eripensionid sätestas Ülemnõukogu kohtunikele seadusega, mis jõustus 1. jaanuaril 1992.
Enne põhiseaduse jõustumist jõudis Ülemnõukogu vastu võtta ka seaduse “Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta”.
Hiljem on eripensionid kasvanud välja peamiselt väljateenitud aastate pensionide seadusest eri teenistujagruppide eraldamise ja neile soodsamate pensionisätete kehtestamisega.
Nõukogude ajal maksti nn personaalpensione riigi ees erilisi teeneid omanud isikutele ja nende perekondadele. Eestis saavutas nende arv maksimumi 1990. aastate algul, ulatudes üle 4000.
Uute personaalpensionide määramine lõpetati 1990. aasta 1. juulist, maksmine 1992. aasta 1. jaanuarist.
STAAŽIPENSIONIDE SÜSTEEM
Ametniku vanaduspension
Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
- 10–15aastase teenistusstaaži korral 10% võrra;
- 16–20aastase teenistusstaaži korral 20% võrra;
- 21–25aastase teenistusstaaži korral 25% võrra;
- 26–30aastase teenistusstaaži korral 40% võrra;
- üle 30aastase teenistusstaaži korral 50% võrra.
Allikas: sotsiaalministeerium
AASTATE HÜVE
Nõuded eripensioni saamiseks
- Politseiametnikel on – kui isik astus teenistusse alates 2010. aastast – õigus eripensionile 55aastaselt. Varem teenistusse asunutel oleneb see sellest, kas ta teenis piirivalves või politseis, 50- või 55aastaselt.
- Eripensioni saamiseks peab tööstaaži olema vähemalt 20 aastat, osadel piisab ka 12,5aastasest eristaažist.
- Kaitseväelastel tekib eripensioni õigus juba 50aastaselt. Selleks peab riiki teenima vähemalt
20 aastat. Enne 2008. aastat teenistusse astunud peavad töötama 13 aastat.
- Kohtunikel ja prokuröridel on õigus eripensionile vanaduspensionieas. Eripensioni teenimiseks peab töötama vähemalt 15 aastat. Kohtunikud, kel on 30aastane kohtunikustaaž, hakkavad eripensioni saama sõltumata vanusest.
- Parlamendipensioni makstakse Ülemnõukogu
XII koosseisu ning VII, VIII ja IX Riigikogu liikmetele. X Riigikogust alates parlamendipensionile
õigust ei teki.
Allikas: Kadri Paas
