|
Lüganuse koolimaja ees seisev Kevin Innos on kooliminekuks hästi valmis. Juba kevadel, lasteaia lõpetamisel, tahtis ta õppima minna. Miks veel sügiseni oodata! Kooliasjad on tal olemas, ranits osteti perega Prantsusmaal reisil käies ning see oli väga olul
Kanepi gümnaasium Põlvamaal on üks neid maagümnaasiume, mis on otsustanud keskkoolina jätkata ning 10. klassi avada.
Kuid haridusministeeriumist lähtuv retoorika, mis seab maakeskkoolide püsimise kahtluse alla, on tuntavaid tagajärgi kaasa toonud ka Kanepi koolile. Üllatuslikult avalduvad need 1. klassi komplekteerimises.
“Olen veendunud, et sulgemisjutud on esimese klassi täitumust mõjutanud,” ütles Kanepi gümnaasiumi direktor Merike Kaste. “Segadus, mis eelmisel õppeaastal keskkoolide ümber käis, on mõjutanud lapsevanemate seisukohti. Praegu on meil teada 14 esimesse klassi tulijat, kuid ilma kuulujuttudeta võinuks olla ehk 15–16.”
Direktori sõnul arvavad paljud lapsevanemad, kes hariduselu detailidega väga kursis pole, et väikegümnaasiumide sulgemine on juba kindel fakt.
Teised aga teavad, et haridusministeerium pole koolide sulgemiseks astunud veel ühtegi konkreetset seadusandlikku sammu ning koolide saatus on endiselt nende omanike – valdade – käes.
“On arvata, et nii mõnigi lapsevanem on otsustanud panna oma lapse linnakooli, et siis on kindel, et laps ei pea kooli vahetama,” tõdes Kaste. “Meie kultuuriruumis eelistatakse lapsele kooli valides täistsüklikooli, mis kestab 1. kuni 12. klassini. Puhas gümnaasium on meie mõistes ikkagi eliitkool, mis on mõeldud vähestele väga tugevatele.”
Kaste sõnul on murelikud meeleolud kõige suuremad siiski keskastme ehk 8. ja 9. klasside laste vanemate seas.
“Nad mõtlevad, kas ei peaks oma lapsi mujale viima. Isegi õpetajad küsivad, kas 10. klass ikka avatakse. Ei tea ju, millal keegi mõne seaduse otsustab vastu võtta.”
Õpetajad mures
Ida-Virumaa Lüganuse keskkooli direktor Tõnu Lont ütles, et keskkooli sulgemise hirmu tõttu pole nad kaotanud ühtegi 1. klassi tulijat, küll aga seetõttu, et vallavalitsus ei soovi enam kinni maksta muusikakoolis käimist. See on viinud nii mõnegi lapse hoopis Kiviõli kooli.
“Oleks siiski hea, kui ükskord saaks koolivõrgu osas selguse majja. Teadmatus on kõige hullem. Õpetajadki on väga ärevil,” kinnitas ka Lont murelikke meeleolusid õpetajaskonnas. “Meil mõtleb mitu õpetajat äramineku peale ja see teeb ärevaks, sest tegu on just heade õpetajatega, kellel on suur koormus. Aga nad on mures oma töökoha tuleviku pärast. Nende vanus on just selline, et pensionile on veel vara mõelda ja töökoha tulevik on seetõttu asi, mille pärast muretseda.”
Lont lisas, et koolil on keeruline lahkujaid kinni hoida, sest palgatõusu pakkumiseks vallal raha pole.
Enamgi veel: kui jõustub haridusministeeriumi lubatud ümberkorraldus, et põhikooli ja gümnaasiumiosa riiklik rahastamine eraldatakse ning põhikooli jaoks makstud rahast ei tohi ülal pidada gümnaasiumi, siis läheb Lüganuse keskkooli elushoidmine veelgi keerulisemaks.
“Meie keskkooliosa kasutab suures osas raha, mis on määratud põhikoolile. Sellises teadmatuses ei oska oma plaane sättida,” ütles Lont.
Kevin Innos, kes elab Lüganuse koolimaja lähedal, läheb siiski kohalikku kooli. “Meil ei tulnudki mõttesse poega mujale panna, kuigi tean mitmeid vanemaid, kes plaanisid lapsed hoopis Kiviõlisse kooli saata,” tunnistab Kevini ema Reeli Innos, kes ise peab samuti õpetaja ametit, küll mitte kohalikus koolis.
See, et Lüganusel võib gümnaasiumiosa kaduda, oma teist last kooli panevat peret ei häiri. “Niikuinii teeb edasiõppimise valiku juba põhikooli lõpetaja ise,” tõdeb Innos.
Poole vähem kui tavaliselt
Põlvamaa Ahja keskkooli direktor Katrin Jõgeva ütles, et tänavu tuleb 1. klassi seitse õpilast, veel mõne aasta eest oli tavaline 13–15 õpilast.
“Juba kolmandat aastat järjest on esimesse klassi tulijaid alla 10. Seda seetõttu, et inimesed vananevad ja noored lahkuvad Tartusse,” nägi Jõgeva tendentsi taga üldisi põhjuseid, mitte niivõrd jutte keskkoolireformist.
“Maal ei ole enam tööd,” nentis direktor. “Vaid üksikud pered on siia jäänud, kes peavad talu, töötavad mõnes firmas või käivad kaugemale tööle. Põhikool jääb meil Ahjale raudselt alles, kuid hetkeseis on siin tõesti nutune.”
Põlvamaa Kanepi gümnaasiumi direktor Merike Kaste lisas, et maa tühjenemine on näha ka õpetajaskonna pealt.
Koolil pole raskusi vajadusel uute õpetajate leidmisega (Kanepi koolis alustab sügisel tööd neli uut õpetajat), kuid nad ei tule enam maale elama, vaid käivad maakoolis tunde andmas linnast.
“Maakohta elama ei taha õpetajad enam tulla. Nad annavad oma tunnid ära, kuid tunniväline tegevus, ringid jms jääb olemata. Me saame õpetajaid, aga ei saa enam maa soola,” rääkis Kaste. “Kooli kui organisatsiooni arenguks jääb sellest väheks.”
Süsteemitu toimetamine
Lääne-Virumaa Tamsalu gümnaasiumi direktor Vardo Arusaar ütles, et neile soovib esimesse klassi tulla 40 õpilase ringis, mis on täiesti tavapärane tulemus.
“Tendentsi, et meie õpilased hakkaksid liikuma naaberomavalitsustesse, ei ole. Aga kui iga päev räägitakse, et siin või seal kaob gümnaasium ära, siis see võib inimeste arvamust lõpuks muuta küll,” arvas Arusaar.
Direktori meelest kipub hariduse praegune reformimine meenutama umbmäärast süsteemitut toimetamist, mis on kõige halvem variant – isegi kehv süsteem oleks parem.
“Ma ei saa aru, kus on ratsionaalsus ja arukus, kui meil on näiteks Jõgeval kaks koolikarpi ja hädapärast kahe karbi jagu lapsi ning me teeme nende vahele uue karbi, kuhu me paneme gümnaasiumiastme,” imestas Arusaar hoogtöö korras riigigümnaasiumide rajamist. “Kui Jõgeval midagi teha, siis ikka nende kahe olemasoleva koolikarbi baasil ning kulutada ressurssi näiteks õpilaskodu rajamisele.”
Kummaline on direktori meelest ka õpetaja staatuse ümberkujundamine moel, mis õpetaja kvalifikatsiooni enam ei tähtsusta, ning suvise koolivaheaja lühendamise plaan viienda vaheaja tekitamise teel (minister on haridusosakondade kaudu saatnud koolidesse järelepärimise, mida sellest mõttest arvatakse).
“Võib-olla Tallinnale, kust see idee alguse sai, isegi sobiks lisakoolivaheaeg suvevaheaja arvelt, sest seal on inimesed jõukamad ja suudavad osta puhkusereise. Aga meil on terve rida peresid, kes ei suuda,” leidis Arusaar.
Direktori hinnangul kannatavad nende perede lapsed ära pika koolitalve ja tahavad maikuus minna ilusat ilma ja loodust nautima.
“Kui nüüd tehakse üks koolivaheaeg juurde, siis nad lihtsalt olesklevad selle siin niiskes kliimas maha, istuvad arvuti taga,” nentis Arusaar. “Kevadel aga ei talu ei lapsed ega õpetajad kooliaasta pikendamist, juba praegu on kevaditi raske lapsi oheldada. Kõiki asju ei tohiks kohe üle Eesti kõigile kohustuslikena rakendada.”
Reformi pärast reformimise asemel võiks haridusministeerium tema meelest keskenduda hoopis tegelikele probleemidele, näiteks tagada kõik vahendid erivajadustega laste õpetamiseks tavakoolis.
“Erivajadustega laste toomine tavakooli eeldab neile eritingimuste loomist. Ja erivajaduste spekter on väga lai. Selle jaoks tuleks praegu ressurssi koolidesse anda,” ütles Arusaar.
Maalastele jäägu keskkool
Direktor Merike Kaste on endiselt veendunud, et elukohalähedane maagümnaasium aitab maalaste haridusele paremini kaasa kui kauge ja “kvaliteetne” eliitgümnaasium.
“Kui laps peab hakkama koolis käima 40 kilomeetri kaugusele, siis mõelge, millist survet vanemate rahakotile see tähendab. Meil pole ju internaate, pole koolitransporti,” rääkis Kaste.
Minister Jaak Aaviksoo on Kaste sõnul küll öelnud, et lapse koolitamine on pere eraasi.
“Kuid maagümnaasium annab haridust ka sellistele lastele, kelle vanematel pole kõrgharidust ja kes ka lapse haridust ise väga ei väärtusta.”
Ta rõhutas, et maagümnaasium meelitab lapse aju edasi õppima, end hariduse abil järjele aitama.
“Maagümnaasium on eelkõige olemas selleks, et maalapsi hariduslikult ei diskrimineeritaks, sest põhikoooli lõpus langetatud vale otsust on hiljem väga raske tagasi pöörata,” märkis direktor.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles, et suve jooksul pole ministeeriumis tekkinud uusi plaane keskkoolireformi edasiste sammude osas.
“Haridusministeerium võib ju kurja nägu teha, aga valdav osa koole on ikkagi omavalitsuste jagu ja just nemad peavad otsustama, millised koolid jäävad ja millised mitte,” sõnas pressiesindaja.
Küll aga on praegu käimas 2013. aasta eelarveläbirääkimised, mille käigus otsustatakse ka üldhariduse rahastamise printsiibid, sh alampiir, millest alates keskkoolil on õigus riigi finantseerimisele.
