Järvakas lendab taevasse ja viskab kilplaste vigureid

Roosna-Allikul tegutsev LEADERi tegevusgrupp Järva Arengu Partnerid (JAP) ühendab Albu, Järva-Jaani, Kareda, Koigi, Koeru, Paide ja Roosna-Alliku valda Järvamaal ning Kõue valda Harjumaal.

LEADERi elu juhib seal tuntud külaelu edendaja Malle Rooba, kes on koos tegevjuht Silva Anspaliga suutnud rahva tegutsema ja projekte kirjutama panna.

“Meie lööklauseks on “JAP äratab, liidab ja liigutab”!” toob tegevjuht Anspal esile.

Aastatega on tegevusgrupp jaganud ligi 1,5 mln eurot maaelu edendamiseks Põhja-Järvamaal. Raha on jagunud nii kogukonna arenguks kui ka kohalikule ettevõtlusele.

JAP juhatuse esimees Malle Rooba kinnitab, et korda on tehtud palju külamaju. “Me pole toetanud mitte nende ehitust, vaid oleme aidanud külamaju sisustada ja tagame, et elu neis külakeskustes toimiks,” räägib Rooba. Samas oleks Malle Rooba sõnul hädasti maal vaja sotsiaalvaldkonda edendada, ehitada näiteks sotsiaalmaja piirkonna eakatele. Paraku praegune LEADER-meede seda ei võimalda.

LEADERi rahaga aidati restaureerida XIX sajandist pärinev unikaalne orel Järva-Jaani kirikus.

Järva-Jaanis, otse Piibe maantee ääres, kõrgub väärikas gooti stiilis kivikirik. Kohalikku kogudusse on koondunud umbes 400 inimest. 

Jumalateenistuste paigale lisaks on see XIII sajandist pärinev kirik kujunenud ka piirkonna üheks suurimaks vaatamisväärsuseks, seda eelkõige arhitektuuri, barokse haruldase kantsli ning ka kordatehtud kaunite puunikerdustega oreli poolest.

“Tegime orelile kapitaalremondi, seda restaureeriti neli aastat ja taastamine läks maksma 300 000 krooni. Abi palusime LEADERi projektist alles taastamise lõppjärgus, kui annetajatelt saadud raha kippus nappima,” selgitab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder.

Tuntud orelimeistri Olev Kentsi käe all sai taastatud ligi 750 orelivilega muusikainstrument, valmistatud kolm uut registrit, uuendatud tuulekanalid, lõõtsatallamise seadmed ning orelikapp, tehti ka trepid keerulise pilli hooldamiseks.

Katrin-Helena Melder on olnud koguduse õpetaja juba ligi 10 aastat. Ta kinnitab, et hea koostöö kohaliku LEADERi tugigrupiga jätkub: väiksemaid toetusi on saadud ka kiriku inforaamatu väljaandmiseks, samuti pastoraadi ümbruse korrastamiseks.

“Meie koguduses tegutseb ligi 30 vabatahtlikku, nii noored kui ka eakad, aidates kaasa ümbruse korrastamisele, hoides suvel kiriku uksed lahti. Igal aastal on meil leerid, väiksemaid lapsi õpetame pühapäevakoolis,” toob Melder esile, et kirikul on oluline osa kohaliku vaimuelu edendamisel.

Marko Alev on Roosna-Alliku vallas tuntud talupidaja ja seltsielu eestvedaja. Aastaid on ta Valasti külavanem olnud. Suuresti just tema eestvõttel on toetuste abiga külla kerkinud uhke külamaja.

Seekord on Alev võtnud uueks suunaks mahesead ja mahetapamaja ehituse. Eelmisel aastal asutas Marko poeg Andres Alev osaühingu Mahetooted, isa ja poeg ostsid endise majandi lauda, kus nüüd ruigab 200 mahesiga.

“Kui kõik korda saame, hakkame pidama siin üle tuhande sea,” räägib Marko Alev, kes koos abilistega iga päev laudas talitab.

Lauda ühte ossa kerkib aga mahetapamaja, kus Alevid plaanivad üksnes oma mahesigu tapma, lisaks ka lõikama ja pakendama hakata, et siis mahelihana müüki saata.

Mahetapamaja ehitus on praegu küll algjärgus, aga oktoobris plaanitakse valmis saada. “Ehitus käib, LEADER on juba toetanud tapamaja seadmete ostu 11 088 euroga, küll see mahesealiha ka ükskord siit tapamajast tuleb,” ütleb Alev.

Maheteravilja kasvatab Alev 400 ha-l. Läbi mahesigade on teravili peremehe sõnul paremini väärindatud kui otse müües.

“Plaanime laieneda vähemalt tuhande mahe­seani,“ räägib OÜ Mahetooted tegevjuht Marko Alev.

Paraplaaniga lendu

Koigi lennuvälja kõrval Sargvere külas tegutseb õhuspordihuviliste sõpruskond Keelutsoon, pakkudes paraplaanilende, sõitu kuumaõhupalliga ja langevarjuhüppeid.

“Mis on langevarjuhüpe, teab iga inimene, aga paraplaanist pole paljud kuulnudki,” räägib Keelutsooni juhataja Jaano Rässa. “Ometi on see kõige taskukohasem ja lihtsam võimalus ise lennata.”

Nii noorsootöö kui õhuspordiga tegelev Keelutsoon ongi seadnud lähiaastate eesmärgiks arendada Eestis paraplaaniga lendamist. Praegu tegeleb sellega vaid sadakond inimest, enamik neistki mootoriga lendudega.

Rässa sõnul on paraplaaniga lendamine imelihtne. Inimene peab olema suuteline vaid kümmekond meetrit jooksma, et siis langevarju meenutava paraplaaniga õhku tõusta.

Huvilistele pakutakse tandemlendu, kus on kaks istekohta – instruktor võtab hobisõitja taga koha sisse ja viib ta lennule. Tandemlennule võib piloot võtta kaasa reisija, kes vähemalt kuus aastat vana.

Kuna Eestis mägesid pole, siis nn vabalennus veab vintsiga auto tandemi pilvede alla.

“Saame sellise lennuelamuse, mida ei oska sõnadesse panna. Tõuseme 500–700 meetri kõrgusele ja saame ka langemise kiirust reguleerida,” selgitab Rässa.

Baasis tegeldakse ka mootoriga paraplaanilennuga, kus lendajal on otsekui Karlssonil mootor seljas.

Mootorlennu võlu on selles, et iseseisvalt saab õhku tõusta kas või oma koduhoovist ja vaadata nii oma valdused üle.

“Kes vabalennu on selgeks saanud, see võib Alpidesse reisides seljakotti pakitud ja kaasa võetud paraplaaniga õhku tõusta igalt mäeküljelt ja lennata nii kaua kui jaksab,” räägib Rässa.

Noorte- ja Spordiklubi Keelutsoon moodustasid ronimis-, mägede- ja lennuspordihuvilised 2009. aastal ning omandasid otse Koigi lennuvälja kõrvale sobiliku kinnistu.

Vanad taluhooned renoveeriti. Tallist sai seminaride-koolituste maja, kõrvale klubihoone, korda tehti saun ja garaažid.

Siin rassitakse iga nädal nii tööd kui ka trenni teha. Veel ronitakse Iru elektrijaama tornis, laskutakse kõrghooneid pidi või tehakse varjudega maa peal kuiva trenni – väledust ja reaktsiooni peab piloodil olema.

“Meie klubis on mitme spordiala instruktoreid, koguneme baasi nädalavahetustel, lendame ise ja õpetame ka teisi,” räägib Rässa.

Langevarjuhüpete läbiviijaks on Sõjaväe Langevarjuklubi, kellega Keelutsoon on partner. Enne hüpet on vaja läbida aluskoolitus.

Kõige mõnusam ajaviide, aga ühtaegu ka kõige eksklusiivsem ja kallim lõbu on sõit kuumaõhupalliga. See toimub koos teise partneri Airventuresega. “Kuumaõhupalliga teeme rahulikke lende, selle valdkonna areng on kõige aeganõudvam, sest palli hinnad on võrreldavad odavama eralennukiga,” räägib Rässa.

LEADERi projektist sai SA Keelutsoon 25 704 eurot, millega renoveeriti klubihoone, mis on nüüd kui mahukas tööruum täis seadmeid, langevarje, paraplaane ja muid atribuute.

Harjutada saab siin ka Eesti ainukesel kahekohalisel mootortandem-paraplaanil.

Kareda valda Müüsleri külla on Kreutzwaldi “Kilplaste” ainetel kerkinud Kilplaste Koda ja teemapark, kus tutvustatakse kilplaste omapärast elulaadi.

Kes ei teaks kilplasi ja nende veidraid tegemisi. Nende Saksamaal tuntud naljanditegelaste narritembud mugandas eesti keelde lauluisa Kreutzwald 1857. aastal.

Kreutzwaldi järgi elasid kilplased Järvamaal Peetri kihlekonnas Uppakallo külas. Nii tuligi Kareda valla raamatukogu juhataja Helena Siiroja mõni aasta tagasi mõttele rajada kunagise Peetri kihelkonna maile kilplaste elamine, et seda huvilistele tutvustada.

2006. aastal asutas Siiroja OÜ Kilplane ning asus koos perega rajama kilplaste parki ja kuulsat akendeta nõukoda.

Nüüdseks on teemapark tõusnud Järvamaa üheks parimaks turismiettevõtteks. Siin käivad koolilapsed ekskursioonidel, asutused ja seltsid korraldavad üritusi, tullakse ka perede kaupa. Samuti on kilplaste maale leidnud tee välisturistid.

Müüsleri küla uhke Kilplaste Koja ette ratsutab perenaine Helena Siiroja kepphobusel, endal uhke kilplaste viltkaabu peas.

Paar aastat tagasi ehitatud Kilplaste Kojast on saanud nüüd peamaja, klubiruum ja söögikoht. Nädalalõppudel peetakse siin klunkareid ehk peoõhtuid, nädala keskel võetakse vastu ekskursioone.

Siirojal tuleb kilplaste lugusid kui käisest. Ta tutvustab nii teemaparki, nõukoda kui ka uhket peamaja ehk Kilplaste Koda.

Siin on kambaga kaanimise kruus, eesel-ilmajaam, kilplase turukotid, vigurnaelad, täringud – kõik mingi viguri või vimkaga loodud.

Koja ülakorrusel on avatud püsinäitus, kus on väljas kilplaste tegemistega seonduv, alates ajaloolistest raamatutest kuni Saksamaal tegutseva kilplaste muuseumi tutvustamiseni.

Koja taga pargis on kilplaste akendeta nõukoda, samuti mitmed veidrad puuskulptuurid, kahekordne kiiksuga kemmerg ja muudki huvipakkuvat nagu ikka naljapargis.

LEADERi projektist saadi Kilplaste Koja lõplikuks valmimiseks 26 148 eurot, eraldi toetati mängude toa rajamist.

“Niipea kui ütlen, et esindan kilplasi, läheb kõigil suu muigele. Ja mind on tõepoolest palju toetatud. Käsitöömeistrid pakuvad oma tooteid, hiidlased tegid kogu hoone mööbli kõveratest puudest,” on Siiroja rahul.

- LEADER on Euroopa Komisjoni algatatud programm maaelu arendamiseks läbi kohalike kogukondade.

- 2007.–2013. aastani jagatakse Eestis LEADER-meetme kaudu 86,28 mln eurot, mis teeb keskmiselt aastas üle 12,78 mln euro kohalike tegevusgruppide osalusel jagatavaid toetusi.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus