|
Eksivad need, kes väidavad, et tänavu rannailmasid pole olnudki. Pilt on tehtud selle nädala teisipäeval Tartus Emajõe ääres ning pildil olijad on randa tulnud täiesti vabatahtlikult.
“Suvi tuleb suri-muri-kirjuline ja seejuures ei jää suvesoegi kuhugi,” teab Koikse küla ilmatark Arvo Saidla Raplamaalt.
Kuiva heina oma kolmele loomale hakkab ta tegema juuli keskpaigast. Ta on kindel, et siis on heinailmad viimaks ometi käes. Vaevalt et 30 kraadi välja pigistab, 25 peale ja sutsu ehk rohkemgi küünib siiski.
Kuiva ilma jätkub parasjagu niikaua, et hein tehtud saab. “Kuu lõpus kimbutavad taas hoovihmad, ent soe on ometigi,” arutleb Saidla.
Kägu lubab pikka suve
Suvi veab välja lõikuskuu lõpuni või veel kauemgi. Vahest koguni sügisese pööripäevani. August lubab vilja lõigata. Põuaks ka ei lähe, maapind on piisavalt niiskust täis ning aeg-ajalt tuleb lisakosutust hoovihmadest.
“Veel esmaspäeval kuulsin kägu kukkumas, seega peaks sarnaselt suve alguse viibimisega ka sügise algus edasi nihkuma,” hindab Saidla.
Maalehe ilmatark Ülo Roosnurm Harjumaalt Kose vallast ütleb, et lähipäevil lähevad ilmad kenaks ja kuu lõpuni on suuremas osas ootamas meid 25 soojakraadi. 30 kraadi karta ei ole, kuumimal päeval jääb paar-kolm sellest puudu.
Et tõepoolest ilus suvi on tulemas, seda meelt on ka Võrumaa ilmatark Enno Kalde. “Puhkuseks sobivad ilmad algavad 20.–21. juulist,” pakub ta. “Kui üle 30 kuumakraadi kuu lõpus trehvabki, siis korraks, päevaks-paariks.”
Aga enne kuiva ja kuuma on karta nädala jagu äikesehoogusid koos tugevamate tuultega, mis võivad siin-seal isegi vilja lamandada.
“Seejärel, 18.–20. juuli paiku, peaks saama viljalõikusega alustada,” teab Kalde.
Ka august peaks põllumehele viljavõtuks keskmisest parem tulema: vihmahoogusid on vähe, pigem on põuasem ja soojem. Võib ka lühiajalist kuumalainet oodata.
Lootus Kuu loomisel
Ilmar Tiismaa Pärnumaalt sätib samuti mõnusama suveilma juuli teise poolde. Sinnamaani jätkub vanaviisi: sademeid ei tule küll liiast, aga suvitajatele väga meeldivat pole.
“Kui juuli teine pool tõesti ilusaks läheb, võib see nii augusti keskpaigani kesta, kuid kahtlen, kas meil mere lähedal 30 kraadi tuleb,” pakub ta.
Põud vaevalt et enam kimbutama kipub, teraviljad on kasvanud korralikud ja suve teise poole ilmad rahustavad maha ka eestlaste senise rahulolematuse suve üle.
Ülejäänud Maalehe ilmatargad näevad suve jätku hoopis hallimates või vikerkaarevärvides.
“Siiani on olnud kirju suvi, lund pole ainult olnud, aga kõike muud küll,” vaatab Soomaa ilmatark Indrek Hein tagasi. “Asi on ikka väga hapupoolne, kaks-kolm nädalat jätkab ilm oma heitlikku joont kindlasti veel.”
Seda, et paranemist loota ei ole, räägivad talle väikesed punased sipelgad, kes ehitavad hoolsasti maa peale ja kõrgematele kohtadele kõrgeid mullast pesi.
Seega – pikka kuiva ei ole tulemas. Kui tulebki päev-kaks ilusat, on kohe jälle sadu kaelas.
Kuiva polegi olnud
“Kõik lootused panen Kuu loomisele 19. juulil – kui ka päev pärast seda pööret ilmades ei tule, on ka august selline, et ei julge midagi head pakkuda,” hoiab Indrek Hein pöialt. “Kevadest saati pole õiget kuiva aega olnud, ei taha uskuda, et suvel ka ei tule.”
Aleksander Lumi Põlvamaalt Lootvina külast küsib kauni suveni sutsu kannatust.
“Heinamaarjapäeva, 2. juuli vihm ennustas vihmast heinaaega. Seega on kuu esimene pool veel heitlik ja vihmane, ilusaks läheb kuu lõpudekaadis,” usub Lumi vanarahva tähelepanekuid.
Augustis on mõnusaim keskmine kümmepäevak. “Kuna veebruaris oli teine dekaad külmim, siis augustis on see kõige soojem ja seejärel hakkab suvesoe vaikselt ka taanduma.”
Marko Kaasik Tartust näeb juulis esimese kümmepäevaku lõpuni ette tavalisest soojemaid, kuid sagedaste hoovihmadega ilmu. Seejärel läheb jahedamaks ja kuivemaks. “Pikka kuiva siiski oodata ei ole,” tõdeb ta.
Juuli peaks siiski tulema nii soojuselt kui saju hulgalt normilähedane. Ega augusti ilmamuster palju teisem ole, ehk kõrgrõhkkondade mõju on veidi suurem. Sooja poolest on august üsna tavapärane, vaid veidi kuivem.
Kaleph Jõulu Viljandi lähistelt Vana-Võidust toetub vanasõnale, mis ütleb, et kui kevad läheb nässu, siis suvi on ka lahja. Ei maksa loota, et suvi hilinenuna selle võrra pikeneb.
Veel toetub ta ennustuses oma tervisele - kogu aeg on külmatunne. Isegi 20 või 23 soojakraadi juures väljas olles. See tähendab, et õige suvi lähiajal veel kohale ei jõua.
“Arvan, et augustis saabub tänavu õige suvi, olgu või vihmane, aga sooja tahaks kõige rohkem,” ihkab Jõulu.
Skeptikute võit
Maalehe ilmatark Einar Laretei Tartumaalt Alatskivilt ei julge samuti ilusat suve pakkuda. “Vihmane ilm jätkub, võib-olla isegi kogu suve,” arvab ta.
Talve kõige külmema aja järgi peaks pool aastat hiljem suvel olema kõige soojem. Selle põhjal võiks Laretei ennustusel augusti keskel paar nädalat kuiva tulla. “Aga kõige magusam aeg suvest on siis juba läbi,” ohkab ta.
Kohalikke skeptikuid võib uskuda. Kui ameeriklased lubasid maikuu Maalehes sooja jaanikuud, siis meie maavillased targad pigem jahedat. Ehkki seekord tahtnuks ameeriklasi uskuda, läks tõeks, et usu ikka omi.
Omad ehk ilmahuvilised ja äikesevaatlejad peavad tänavuse ühiskokkutuleku 21. juulil Tartumaal Alatskivil. Kontaktisik on Sven-Erik Enno.
ILM EESTIS
Juuni 2012
- Kuu keskmine õhutemperatuur 13,2° (paljuaastasest keskmisest 1,3 kraadi vähem).
- Kõige soojem Võrus (14,5°) ja jahedam Ristnas (11,8°), mõlemas üks kraad nende n-ö tavapärasest jahedam.
- Viimati oli nii jahe suvel 2004, samuti 13,2°. Pool kraadi lahkem oli jaanikuus 2009.
- Juuni 2011 hellitas meid 4 kraadi lämmima ilmaga (17,0°).
- Sooja tipp oli 16. juunil Toomal 25,6°, seal mõõdeti 1. juunil ka vähim näit 0,4°.
- Keskmine sajuhulk 88 mm ületas paljuaastast keskmist 27 mm-ga.
- Kõige rohkem sadas Heltermaal – 120 mm (norm 45 mm), vähem Sõrves – 52 mm (norm 47 mm).
- Päikesepaistet oli 265 tundi, norm 15 tundi rohkem.
- Kõige enam oli päikest Sõrves (333) ja kõige vähem Peipsi ääres Mustvees (213 tundi).
Allikas: EMHI
KOMMENTAAR
Suvi jätkub muutlikul meelel
TAIMI PALJAK
EMHI sünoptik
Ei ole veel märke, et kuiv ja kuum õhumass saaks Eesti kohale pikemaajaliselt püsima jääda. Ikka vaheldub südasuvine soe Läänemere-äärsele alale iseloomuliku mõõdukusega. Niisugune on juuli esimese dekaadi trend.
Aga lõuna poolt aeg-ajalt jõudev suur soe tõstab termomeetri näite nõnda jõudsalt, et juulikuu keskmine õhutemperatuur annab tervikuna keskmise heinakuu mõõdu välja (norm
16,2–17,5°). Vihma võib aga tavapärasest enam tulla (norm 51–95 mm).
Sadudesse annavad ilmselt tõhusa panuse Kesk-Euroopast põhja poole trügivad tsüklonid, mille kogukast niiskusepagasist võib tihedaid sadusid tulla.
Sagedasti on sadusid nii kuu esimesel kui ka teisel kolmandikul. Veidi ebameeldivam võib olla teine kolmandik, sest ka õhutemperatuur kipub tavapärasest veidi madalam olema.
Kolmas kümmepäevak toob loodetavasti ilma paranemise. Analoogaastate trendi kohaselt on oodata kõrgrõhkkonna tugevnemist ning sel juhul on saju tõenäosus väike ja termomeetrinäidud tõusevad 25° ümbrusse.
Kui aga Kesk-Euroopas peaks jätkuma tsüklonite ülemvõim, võivad ka Eestini jõuda tihedate sadudega madalrõhulohud.
Väga suure tõenäosusega kuivem, vähemalt kümnepäevane periood siiski tuleb. Kas satub see juuli viimasesse või augusti esimesse kolmandikku, on vara öelda.
Augusti keskpaigast alates on taas hoovihmavõimalus suur. Sooja võib aga tavapärasest enam olla ja lõikuskuu õhutemperatuur võib keskmisest veidi kõrgemaks osutuda (norm
14,9–16,9°).
