Kalendritalv on küll alles paari kuu kaugusel, kuid erinevalt enamikust aastaaegadest kipub just talv kalendrit ennetama. Ega siis vanarahvas asjata novembrit talvekuuks pidanud.
Kas november õigustab oma nime ja mis talvest edasi saab, päris Maaleht oma üle Eesti resideeruvatelt ilmatarkadelt.
Kui me eelmisel neljapäeval Põlvasse Kuuse-taadi (passi järgi küll Elmar Kuus) juurde jõuame, sajab ladinal vihma. Nii et lausa imelik on talvest juttu teha.
Kuuse-taat pakub meile oma koduaia maitsvaid õunu, otsib välja suure paberipoogna paari kuu eest valminud ilmaennustusega ning alustab novembrist. “November, lumi maas, miinus
5–10 kraadi, kuu lõpus lund 10–15 cm,” loeb ta.
Lumi peaks maha tulema 5.–10. novembri paiku ja see võib isegi jääda, kuu lõpus on igatahes korralik suusa-lumi maas, lubab ta.
Koolipoisid külmapühi ei saa
Detsembris jätkub 8–10kraadine külm, kuni kuu keskel saabub suur sula, mis võib lume isegi ära viia. Kas kõikjalt, seda ilmatark öelda ei oska.
“Jõulud võivad isegi mustad olla, tõenäosus on 50:50, siis tasapisi külmeneb ja aastavahetus on taas valge maaga,” pajatab Kuuse-taat ning lisab, et see lumi jääbki maha.
Jaanuar ja veebruar on üsna ühtlase külmaga, enamasti 5–10, selgematel öödel harva 15–18 kraadi. Kõige külmem on jaanuari lõpust veebruari keskpaigani ja ka siis mitte üle 20 kraadi.
“25–30 külmakraadi ma selleks talveks üldse ei oota, isegi korraks mitte,” ütleb ilmatark ja nimetab saabuvat talve keskmisest veidi pehmemapoolseks, mis ei anna koolipoistele võimalustki külmapühadeks.
Veel on talvele omane napp päikesepaiste. Kuigi selgeid ilmu on vähe ja pilvist taevast palju, ei tähenda see, et tohutult lund sajaks või sageli tuiskaks.
Lund koguneb tasapisi ning veebruari lõpuks on seda 20–40 cm. Lumi sulab märtsi esimese dekaadi lõpuks, kuid kuu viimase kümmepäevaku alguses sajab uuesti maha ning kaob lõplikult aprilli alguses.
“Seega tuleb talv keskmisest pikem, viimaste aegade tavalise kahe kuu asemel kestab see nüüd 3,5–4 kuud,” võtab Kuuse-taat oma jutu kokku ning märgib sedagi, et eeloleval talvel Eestis piirkonniti erinevusi kuigipalju pole. Kui lumi maha tuleb, on igal pool enam-vähem ühesugune ilm ning saaredki peaksid lund saama.
Aastavahetusel püsige kodus
Kuuse-taadi jutt meeldib vist kõige rohkem suusatajatele. Sarnaselt temaga lubab pikka ja lumist talve ilmatarkadest üksnes Enno Kalde Võrumaalt.
“Pikk talv tuleb, 19. novembri paiku läheb külmaks, päev-paar hiljem sajab lumi maha ja nii jääbki. Talv kestab poole märtsini, kuid ega ka siis veel kevadist sooja tule,” räägib Kalde.
Põllumehe õnneks peaks maa enne lumesadusid jõudma ära külmuda, see sobib taliviljadele ning on eelduseks heale saagile järgmisel aastal.
Kui novembris pole veel paksu lund oodata, siis detsembris on seda rohkem ning talve lõpuks juba keskmisestki enam.
Ent erinevalt Kuuse-taadist peab Kalde talve eripäraks tuisu- ja tormirohkust. Ja mis seejuures kõige vastikum, valdavalt on need külmasuunalise tuulega, kirdest, mis teeb nad eriti lõikavaks.
Ka jõulud võivad üllatada tuisu ja tormiga ning pole välistatud, et sula ja vihm viivad mõnes paigas lume korraks äragi.
“Ka uusaasta tuleb tuisu ja tormiga, mistõttu tasuks aastavahetusel kodus püsida,” soovitab Kalde.
Nii jaanuaris kui veebruaris saabub külmalaine kuu keskel ja püsib nädala jagu. Kuid pakast Kalde meile ei luba. Isegi korraks mitte. Külma osas on talv keskpärane, enamjaolt 10 ja 15 kraadi vahel. Sekka mõni üksik sula.
“25 kraadist allapoole termomeeter ei kuku, ja päevi, kus on 20 kraadi või natuke rohkem külma, on kõigest tosina jagu, needki enamasti veebruaris,” täpsustab Kalde.
Kolmaski ilmatark, Ilmar Tiismaa Pärnumaalt, ei taha koolilastele külmapühi lubada. Mitte seepärast, et ta koolipapana ametis on, vaid et pakast pole oodata.
“Sooja- ja pikapoolne talv, mitte karm,” teab Tiismaa, kelle sõnul tulevad sellised talved tavaliselt just keskmiselt sooja suve ja sooja septembri järel, nagu tänavu ka oli.
Kuigi väheke talvisemaks hakkavad ilmad minema pärast oktoobripühi, siis päris talveks keerab ja püsiv lumi jääb maha natuke enne või pärast jõule. Seega ei julge ta ka arvata, kas jõulud on mustad või valged.
“Rohkem oskaksin ütelda jõulude eel, kui sigade põrnu olen näinud,” jääb Tiismaa praegu veel kidakeelseks.
Soomaa ilmatarga Indrek Heina esimene vastus küsimusele, millal talv tuleb, on: niipea küll mitte.
“Talvega on asi hapu, loodus ei valmistu kuidagi talveks – puud siiani enamasti lehes, sääsed ja liblikad lendavad veel akna taga,” põhjendab Hein.
Võib-olla novembri keskpaigas tuleb krõbedam külmalaine ja jaanuaris-veebruaris viskab 20 külmakraadi, kuid sedagi korraks. Lõuna-Eestis saab suusatada, kuid kesk- ja läänepoolne Eesti kannatab lumepuuduse all, arutleb ta.
Talvega asi hapu
Soomaa ilmatargaga on sama meelt Ülo Roosnurm Harjumaalt, kes esmapäeval rääkis, et tal mesilased käivad veel kõvasti tarust väljas lendamas.
Tuttavad mehed rääkinud Roosnurmele, et seapõrnas polnud ühtki jõnksu sees ja samas olnud põrn ühtlaselt õhuke. Kõik need märgid näitavat, et tali ei saabu niipea, ja kui ükskord saabubki, siis õiget külma ei tule.
“November on umbes nagu oktoobergi, saame vihma ja lörtsi, jõulud tulevad aga valged,” ei söanda Roosnurm kaugema aja kohta midagi rohkemat kosta.
Osa ilmatarku lubab meile aga krõbedamat talve kui enamik ametivendi.
“Näib, et ühtlaselt pehmet talve seekord ei tule, pigem selline, kus on ka parajalt külmi päikeselisi ilmu ja ehk lundki,” pakub Margus Saaremaalt.
November näitab Marguse arvates päikest rohkem kui oktoober.
Kuu esimene pool on kuiv ja mitte eriti külm. Heitlikuks kisub ilma novembri keskel – hakkab sadama, enamasti lund ja esineb järske temperatuuri kõikumisi 15 külmakraadist sulani välja.
Detsembri alguski jääb külmaks, kuigi kuu ise on pehmevõitu. Vaatamata mõnele sulale, tuleb lund juurde ja jõulud peaksid olema lumised.
Jaanuar osutub väga heitlikuks, sulad ja tuulised päevad vahelduvad päikeseliste ja 20kraadiste külmadega. Veebruar teeb rohkelt tuisku ning lumikate üha pakseneb.
“Märtsi algus on jälle selge, vaikse ilma ja paarikümnekraadise külmaga, mis talvenautijaid rõõmustab,” jõuab Margus kevadeni välja.
Marko Kaasik Tartust märgib, et kui kuu-kaks tagasi näis talv varakult algavat ja üsna külm, siis nüüdne ennustus lubab seda alles talve teiseks pooleks, jaanuarist alates.
Kõige külmem on veebruar, mil rõhkkondade mudel ennustab klassikalist talveolukorda: Skandinaavia ja Põhjamere kohal asub kõrgrõhuvöönd, mis on ühenduses Siberi kõrgrõhkkonnaga.
Madalrõhkkonnad liiguvad Lääne-Euroopast üle Vahemere maade ja Ukraina itta, puutudes pisut Läänemere ümbrust.
“Nii ongi meie ilm veebruaris küllaltki päikesepaisteline ja sajab vähe, võib-olla ainult pool normist,” ennustab Kaasik, kelle arvates püsib karge talveilm suuremas osas märtsiski ja lumi sulab alles kuu lõpus.
Liisu lubab krõbedat külma
Liisu Raplamaalt on sedapuhku kõige karmima talve pakkuja. Talv ei tule aga järsku.
Sellele viitab ilmatark Liisu sõnul vihmausside vilgas liikumine mulla pindmistes kihtides, samuti puudelt lehtede aeglane langemine. Püsiv lumekate peaks maha sadama alles novembri viimastel või detsembri esimestel päevadel, mil ilm keerab ka talve nägu.
“Jõulud tulevad valged ja talve jooksul sajab maha mitte küll väga paks, kuid korralik lumi, tuiskusid on parasjagu, mitte vähe ega palju,” ennustab Liisu.
Üsna sageli esinevad sulad saavad läbi jaanuari keskpaigast, mil hakkavad tõsisemad külmad, veebruar on lausa suladeta. “Jaanuari lõpp ja veebruar on käreda külmaga, mõnel ööl võib olla isegi üle 30 kraadi külma, kuni 32.”
Liisu hinnangul tuleb talv karmim, kui oleme harjunud. Ka jääb talv venima ning lükkab kevade algust edasi. “Mis teha, pehmete talvede aeg on selleks korraks läbi,” nendib ta.
Kellel õigus, saame varsti teada.
Millist talve prognoosivad suured ilmakeskused?
Merike Merilain, EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja
Osa allikaid on Internetis vabalt kättesaadavad ja kel tahtmine ise “kätt pulsil hoida”’, tippigu otsingusse seasonal forecast ning mõelgu kaasa.
USA riikliku ilmateenistuse NOAA ja selle kliimakeskuse CPC mudelarvutusi uuendakse paar korda nädalas. Viimane arvutus on 26. oktoobri seisuga, ja nagu varem, jätkavad nad meile detsembrist märtsini kestva keskmisest külmema talve pakkumist.
Kõige rohkem on meie lähipiirkonnas tavalisest külmem Venemaa loodeservas, kuid ka Eesti kohta pakub arvutus umbes
1 kraad madalamat näitu. Sademeid arvatakse olevat normist vähem.
Kuna rõhuväljade kohta meie aladel kättesaadavaid arvutusi pole, jääb oletada, et Atlandi tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid trajektoore mööda, lastes sageli Skandinaavia või Soome või Põhja-Venemaa kohal tekkida kõrgrõhualadel. See tähendab Eesti jaoks põhja- ja idakaarte tuuli ning loomulikult talvel külma ilma.
Hoopis teistsugust talve pakuvad Euroopas tehtud arvutused. Iga kuu keskpaigas ülearvutatud ECMWFi (Euroopa ilmakeskus) hooaja prognoos (viimati 15. oktoobril) kinnitab jätkuvalt tavalisest pisut soojema fooniga talve tulekut, kusjuures novembris on see keskmisest natuke, detsembris ja jaanuaris aga rohkem soojem.
Inglise ilmateenistus UK Metoffice kuulutab oma kodulehel, et lõplik talveprognoos tehakse novembris, praegused arvutused aga näitavad samuti keskmisest soojemat talve.
EMHI uuendab oma kuu prognoosi iga kuu algul ja lühike kokkuvõte sellest on ka www.emhi.ee lehel kõigile näha.
Hooaja prognoosi (lisaks veel 2 järgmist kuud) me ei avalikusta, kuna see pole piisavalt usaldusväärne.
