Iga neljas täiskasvanu pole lapse õigustest varem kuulnud

Õigused ja kohustused peaksid käima käsikäes. Praegusel ajal tundub mulle, et iga teine laps pole kuulnud lapse kohustustest, samas enda õigustest ollakse vägagi teadlik.

Nõus eelkõnelejaga. Ega ikka üks 8-aastane tatt ei ole otsustaja kuhu pere puhkama läheb, mida pere sööb või kuidas ta riides käib. Kuni ikka laps ise ei teeni, ei ole temal sõnaõigust asjades mis puudutavad peret. Mis siis saaks kui lapsuke ei taha maale suvilasse perega puhkama tulla, vaid tahab Türki puhkama minna - see on ju ebanormaalne. Praekartul ei kõlba-sööks krõpse jne jne jne. Kahjuks on unustatud laste õigiustest rääkides kõige tähtsam-see, et on olemas ka kohustused. Ja kui laps ei saa selgeks juba väiksena seda, et vahel tuleb teha ka asju mis ei meeldi-mis siis neis t saab kui nad suureks saavad. Elu ei ole ju lõpmatane lust ja lillepidu ja oma õigustega vehkimine.

ametnikel oleks aeg hakata rääkima laste kohustustest ja kontrollima ka nende ranget täitmist. praegu on lastel ainult õigused ja ei midagi muud.kõigil teistel lasuvad vaid kohustused laste ees. kaua võib.

Ega ei saa eeldada, et täiskasvanu automaatselt ka mõistust omab.

Täiskasvanu e. vanem peaks olema nii arenenud, et saavutada ja hoida oma lapsega kontakti ning
mitte oma arenematusega rikkuda lapse tulevikku!

Lapsevanem, kes armastab oma last, arvestab alati oma lapsega (ja ka tema soovidega, vastavalt võimalustele). Mul vist vedas, mu mees ütles kohe, et laps on samasugune pereliige, nagu me isegi. Iialgi ei otsustanud meie ühtegi asja ise, ikka koos lapsega (oma väiteid ja soove pidi igaüks alati ka põhjendama).

Keegi elab silmaklappidega....

euroopa lastel ongi ainult õigused> kohustusi pole ollagi, sest kohustuse kehtestamine nõuab vähemal võis uuremal määral sundimist, mis aga olla saadanast...