Aitäh küsimast, paranen. Nagu näete, ma räägin teiega.

12. märtsil viidi teid pärast insulti raskes seisus haiglasse.

Võrreldes sellega, kus ma olin – toonela ukselävel –, on tagasitulek olnud hämmastav. Aga päris taastunud ma veel ei ole. Ma ei jookse, ei hüppa. Rääkimisel tunnen väikest takistust.
Arstid ütlevad aga, et pärast kuue kuu pikkust taastumist saan enam-vähem endiseks.

Tohtrid lubasid tööle?

Olen tööl juba 30. aprillist, aga arstid lubasid pika hambaga. Kuid üksi kodus istudes ei taastu ma kiiremini, kui tööd tehes, tavapärast elu elades.

Pärast seda, kui kaitsepolitsei korraldas Keskerakonna peakorteris jõulise läbiotsimise, küsisite Päevalehes, kas prokuratuur ja kapo suudavad tõrjuda mõjuvõimu kasutamise kahtlustusi.

Paljud olid hämmingus: reformierakondlasel peaks olema hea meel, kui Keskerakonnal halvasti läheb.

Ma ei tunne ennast erakondlasena. Ma loen ennast oma ala asjatundjaks, kes on liitunud maailmavaatelt kõige liberaaldemokraatlikuma maailmavaatega erakonnaga. Seetõttu mõtlen nii, et kõigepealt riiklus, eriala, südametunnistus ja siis Reformierakond.

Mis teid vihaseks ajas?

Mind häiris tõsiselt, et 500eurose väidetava altkäemaksu pärast aeti Keskerakonna bürood läbi otsima mitukümmend kapo töötajat. Midagi on siin totaalselt paigast ära.

On Eestist saamas politseiriik?

Seda vast mitte, kuid on kaks tegurit, mis sinnapoole suunavad.

Kapo on liiga võimsaks saanud?

Tal on lastud kasvada võimsaks.