Augusti lõpus, kui Ida-Virumaal Illuka vallas oli metsaomanike kokkutulek, ei saanud Valgamaa lapsed pidama ja kandsid puude vahelt peoga vanaemale kukeseeni.

Heino Salumaa kirjutas, kuidas Ida-Virumaal korjati ühest salajasest seenekohast kaheksa ämbrit kukeseeni kahe tunniga.

Kukeseente rohkusest on tänavu kõneldud mujalgi Eestis, kuid muid on metsa alla ilmunud piirkonniti väga erimoodi.

Seda tunnistab ka vaidlus, mis tekkis internetis, kui Saaremaa seenetundja Vello Liiv augusti lõpus nentis, et Saaremaa metsad on kuivad ja päris seeneaeg tuleb vast oktoobris.

Seepeale ilmus mandrilt hulk teateid, kuidas siin ja seal on juba küllalt palju korjatud.

Kirjutati, et Põlvamaal on peale kukeseente söödud juba ka puravikke ja kitsemampleid, Läänemaal puravikke, pilvikuid, haava-, kase- ja männiriisikaid. On nähtud ka valget ja rohelist kärbseseent.

Raplamaal oli selleks hetkeks maitstud haavariisikaid ja mitut sorti puravikke. Viimaseid olnud lausa rohkem kui riisikaid.

Tasapisi tulevad

Läänemaal Nõva vallas olid riisikate ja pilvikute kõrval platsis ka võimsad punased kärbseseened, lausa suurtes kampades. Punane kärbseseen kasvab hästi ka Raplamaal Raikküla vallas Paka mäel.

Palju oli sel mäel ka mitut sorti puravikke. Üksik seeneline, kes sealsamas ringi liikus, ütles, et kahjuks on paljud juba ussitanud.

On aga teisigi kurtjaid. “Peale kuuseriisika pole veel midagi saanud,” ütles Mall Kuusemets, kes põhjendas tõsiasja peale juulikuise kuivuse ka piirkonnas tehtud metsaraietega.

“Pilvikuid oli ja üht-teist veel, aga söögiseente rohkusest ei saa rääkida,” ütles seeneteadlane Indrek Sell pühapäeval Lahemaa nõmmemännikute kohta.

Esmaspäeval oli võimalus matkida seenehuvilist linnainimest, kes kasutab riigimetsa majandaja RMK kodulehel leiduvat seene- ja marjakohtade
teavet.

Varbola linnuse lähedal olev telkimisplats on ses teabes märgitud riisikate paigana. Tõesti, kuuseriisikatest rääkis seegi, et keegi oli seal saaki puhastanud ja ussidega riisikaid maha
jätnud.

Sealsamas võis näha ilusaid noori ja mõningaid juba vanema kübaraga kaseriisikaid. Kohta, kus oleks saanud riisikatest korvi täis, küll ei leidnud.

Tavapärane seenesügis

“On selliseid aastaid ka, mil kuiv suvi metsad tühjaks jätab, aga tänavu nii ei ole,” ütles Eesti Loodusmuuseumi seenenäituse kuraator, botaanikaosakonna juhataja Loore Ehrlich, kes hindab aastat keskpäraseks ehk tavaliseks.

Pigem võib tavapärane seenekoht olla täiesti tühi, ent samas kõrvalt leiab neid piisavalt. “Sel sügisel tasub laiendada geograafiat ja otsija ei jää ilma,” soovitas Ehrlich.

Ta lisas, et praegu on pilvikute, puravike ja kärbseseente aeg, siis tuleb riisikate oma.

Tartu loodusmuuseumis õnnestus hiljutisele näitusele pea 150 liiki välja panna. Eesti loodusmuuseum avab oma tavapärase näituse aga reedest.

“Eelluure on näidanud, et näituse jaoks seeni jätkub,” nentis Ehrlich, kes soovitab kõigil väljapanekut vaatama tulla.