Surve või soov teenindada/teenida on isegi nii suur, et viimaseid nädalaid turgu valitsev energiahiid avas septembris Tartus ka teise klienditeeninduse. Erinevalt unises äärelinnas paiknenust on see vägagi rahvarohkes kohas – Lõunakeskuses.

Kontorite klientideks on enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvad härrad ja prouad. Viimaste päevade pilt on olnud niisugune: kellel veab, on saanud istekoha. Kellel nii hästi ei läinud, see toetab selga vastu seina. Kellel õige kehvasti, kõõlub lihtsalt ukse peal.

Õuest paksude talvepalitute ja mütsidega tulnud inimesed higistavad, koorivad riideid vähemaks ja käivad koridori peal värsket õhku hingamas. Kõik teenindajate lauad on täidetud, aga järjekord venib teosammul.

Vend soovitas

“Suur asi sai tehtud!” ohkab Svetlana Juksaar rahulolevalt. Alates järjekorranumbri võtmisest kuni lepingule allkirja andmiseni läks kokku 45 minutit. Seda suuresti tänu sellele, et paljudel vahepealse numbri omanikel katkes kannatus ning nad läksid ära.

Tartus korteris elav Juksaar maksab elektri eest 20−25 eurot kuus. EE teenindusse tuli ta kindla paketisooviga – fikseeritud hind kolmeks aastaks. “Olen mugav inimene ja otsustasin Eesti Energia kasuks,” nendib naine. Pealegi ei ole korteri puhul hinnavahe kuus märkimisväärne.

Juksaar on siiski arve vähendamisele ja elektri kokkuhoiule mõelnud. “Õhtul vaatan telekat nii kaua ilma tuleta, kui annab. Praeahjus ei tee ka enam nii palju süüa,” avaldab ta oma
nipid.

Erinevalt Juksaarest, kes endale teleri vahendusel mitmed pakkumised selgeks tegi ja sobivaima valis, usaldas Piret Kivimurd head soovitust. “Ma ise ei ole süvenenud ega uurinud. Vend valis ja soovitas mulle ka kindla hinnaga paketti.”

Ka tema elab korteris, ja kui praegu sõjaväes olev poeg ning hetkel välismaal töötav mees kodus olid, jäi arve 25−30 euro vahele. Praegu üksi elades tuleb maksta alla 20 euro kuus.

Neil, kes ei ole pakutava erisusi üksipulgi selgeks teinud või kellel pole head soovitajat, jääb üle usaldada klienditeenindajat. Just nii toimis Tartus oma majas elav Ants Mihkel.

“Milleks oma pead vaevata!?” naerab halli habemega mees. Ta on aastaid Eesti Energia kontoris elektriarvet maksmas käinud, nii et sealsed teenindajad on justkui omainimesed. Äsja makstud eelmise kuu arve oli tal näpus ning sealt selgus, et tarbimine oli 550 kWh ja maksta tuli üle 63 euro.

Mis paketti talle soovitati ja kui pikaks ajaks on leping, millele ta alla kirjutas, seda ei osanud Mihkel öelda. Nii tühiste asjadega ta oma pead ei vaeva.

Pikem aeg, kõrgem hind

Mida klienditeenindaja aga ajakirjanikule soovitab?

Esmalt oleks vaja teada aastas tarbitava elektri kogust. Ma ise seda muidugi ei tea, mäletan vaid, et viimane arve jäi 18 euro kanti. Klienditeenindaja Ülle Lukksepp võtab seepeale allkirja, millega annan nõusoleku oma andmete vaatamiseks Eleringi andmelaos. Sealt selgub, et viimase aasta tarbimine jäi 1500 kWh kanti ja praegu kehib mulle kodutarbija pakett 1.

Mulle soovitatakse seetõttu fikseeritud hinnaga aastast paketti, mis praeguse seisuga kõige soodsam – 3,78sendisele hinnale tuleks otsa 0,0191 senti. See teeks aasta kohta hinnatõusuks 28−29 eurot.

Mida pikem on aga leping, seda kõrgemaks kujuneb kilovati hind. Tundub ebaloogiline − tavaliselt on ju nii, et mida pikema perioodi peale lepingu sõlmid, seda soodsama hinna saad.

“Praegu on kliendi jaoks elekter soodsa hinnaga ette ostetud. Aga kuna pole teada, mis kaugemas tulevikus juhtuma hakkab, on pikema aja puhul hind kõrgem,” selgitab klienditeenindaja.

Kui lepingut ei tee

Aga alles kirjutati ajalehes, et Eesti Energia soojalt soovitatud fikseeritud hinnaga pakett tuleb tegelikult kallim kui börsihinnaga variant?

“Börsihinda ette ei tea, see võib muutuda ja oleneda paljudest asjadest, muu hulgas ka sellest, kui külm talv tuleb,” ütleb Lukksepp.

Samas tunnistab ta, et paljud tahavad kindlat hinda ja küsivad fikseeritud paketti. “Valisin ka ise selle paketi, aga mind huvitab, kuidas käitub hind kombineeritud paketi puhul,” lisab teenindaja.

Tegelikult on pakette tohutult, mõjutajaiks fikseeritud ja börsihind, tava- või taastuvenergia, kahe- ja ühetariifne arvesti, lepinguperioodi pikkus.

Neil, kellel jääb mingil põhjusel leping sõlmimata, ei tasu muretseda. Sel juhul rakendub üldteenus ehk inimene maksab elektri eest börsihinda ja marginaalitasu, mis on tavapärasest pisut kõrgem ja muutub igas kuus.