|
Tormilaterna kõrval seisva Ülle Tamme meelest on taevas elektrituleviku kohal üsna must.
Elektrituru avamine, mille nõude sai Eesti kaasa 2004. aastal ELiga ühinedes, saab alates uuest aastast tegelikkuseks.
Eesmärk on selge: tagada elektrile kui kaubale turupõhine, mitte määratud hind.
Nii peaks olema ka tarbijatele kasulikum, sest tihedam konkurents ja pakkujate suurem hulk tagab õiglase hinna. Vähemalt nii väidab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman. Lihtsustatult saab asi olema selline: alates 1. jaanuarist 2013 ei reguleeri riik enam elektrienergia hinda. See kujuneb turul vaba konkurentsi tulemusel ehk nõudmise ja pakkumise suhtes.
Igal tarbijal on võimalus vabalt valida elektri müüjat ja kõigil müüjail on võimalus Eestis tegutseda.
Tootjad hinnas kokku leppida ei tohi ja Leppiman usub, et see pole ka nende huvi.
Konkurentsiametile jääb vaid ülesanne kontrollida tagantjärele nn üldteenuse hinna kujunemist. Üldteenust ostavad väiketarbijad, kes jätavad müüjaga lepingu sõlmimata. Seda võib nimetada ka mugavuslahenduseks neile, kes pideva arvepidamisega pead vaevata ei soovi.
“Elekter muutub järgmise aasta algusest samasuguseks kaubaks nagu kummikud või kapsad,” tunnistab Leppiman.
Kaks peamist küsimust
Elektri ostjad Leppimaniga võrreldavalt optimistlikus meeleolus pole. Neid vaevab vähemalt kaks küsimust.
Esiteks, kuidas see kõik tegelikkuses välja nägema hakkab.
Ja teiseks – kuid mitte viimaseks –, mida turu avamine rahakotile tähendab.
Tuleb tõdeda, et valdav osa neist, keda muutused puudutavad, ei tea nendest midagi.
Kodutarbijaid esindav Omanike Keskliit viis 24. maist 3. juu-
nini läbi elektrituru avanemise teemalise küsitluse, millele vastas 7721 inimest.
Pärimisele “Millist tõenäolist elektrienergia ostmise paketti 2013. aastal eelistate?” vastas seitse inimest kümnest, et “ei tea, sest elektrimüüjate pakettide erinevus jääb arusaamatuks”.
Lääne-Virumaal Altja rannakülas turismitalu pidav Ülle Tamm teab elektrituru avanemisest peamiselt seda, et see tuleb.
Mis siis 1. jaanuarist teisiti on? Eelkõige see, et tarbijatel, kel leping võrguettevõtjaga, on võimalik valida nelja-viie elektrimüüja vahel.
Kui kortermajas makstakse elektri eest läbi ühistu, saab iga omanik paketi valikut mõjutada ühistu üldkoosoleku kaudu. Mingit nn elektriühistu moodustamist ei nõuta.
Müüjat saab soovi korral igal kuul vahetada. Kui on soov teha seda uuest aastast, peab valik olema tehtud 10. detsembriks. 1. jaanuarist 2013 aga lõpevad kõik nn suletud turu lepingud.
Lepingu vahetamine võtab aega 21 päeva, lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu varem. Siin on ka väike konks: kui tarbija on müüjaga kokku leppinud, et ostab elektrit pikema aja vältel kindla hinnaga, peab ta lepingu varasemal ülesütlemisel hüvitama lõpetamisest tekkinud kulud.
Paralleeli võib tuua mobiilsideturult, kus teenusepakkujat võib vahetada igas kuus, samas kui on sõlmitud soodsa kõnehinnaga pikem leping, on selle ennetähtaegne lõpetamine seotud kuludega.
Uut arvestit pole kohe vaja
Kohe pole vaja ka kodudes arvesteid vahetada.
Kaugloetavad tunnipõhised elektriarvestid peavad olema kõikidel 2017. aastaks, kohustus nende paigaldamiseks on elektri jaotusvõrgu ettevõtetel. Niisugune arvesti võimaldab tarbida elektrit odavama hinnaga tundidel.
Arvestite ostmise ja paigaldamise hind arvestatakse elektri jaotusvõrgu tasusse, kulude õigsust valvab konkurentsiamet.
Kuni kliendil kaugloetavat arvestit ei ole, jagab võrguettevõtja tarbitud elektri n-ö koormusgraafiku alusel ööpäeva peale laiali. Koormusgraafik kirjeldab, millal ja kui palju energiat tarbimiskohal tüüpiliselt kulub.
Börsihinnaga seotud elektrimüügipaketti saab valida olenemata sellest, kas arvesti on kaugloetav ja arvestab tunnipõhiselt.
Samas ei kujuta ka tarbimist tunni täpsusega mõõtvad arvestid endast tarbimise juhtimise seadmestikku.
Vajalik lahendus börsihinna jälgimiseks ja vastavalt sellele oma tarbimise juhtimiseks on võimalik soetada inimesel endal, seda aga ei pea soetama.
Põhimõtteliselt on tegu süsteemiga, mis järgib üle interneti elektri börsihinda ja näiteks mingist tasemest allpool lülitab tööle pesumasina või soojaveeboileri. Või vastupidi, mingist hinnatasemest ülevalpool lülitab need välja.
Samas on tegu siiski (praegu veel) üpris kallite seadmetega.
Ka ei tähenda börsihinna avalik väljapanek (hinnad järgmise päeva kohta on kella kahest üleval aadressil http://www.nordpoolspot.com/), et iga tarbija hakkaks ise börsilt elektrit ostma.
Börsil kauplevad tootjad või suured kokkuostjad, lõpptarbijatel ei tasu see ära. Mini-
maalne igas tunnis ostetav kogus peab selleks olema suurem kui 0,1 MWh.
Võrdluseks: kolmetoaline korter, kus soojendatakse vett boileriga ja vannitoas on põrandaküte, tarbib aastas elektrit
6–8 MWh.
Teine, ilmselt peamine küsimus, on elektri hind. Selgeid vastuseid, milline see olema saab, siin pole.
Turismitalu pidav Ülle Tamm loodab salamisi, et ehk juhtub enne midagi, kui turu avanemine tõeks saab.
Põhjus on lihtne: talu talvised elektriarved küünivad 300 euroni ning iga sent juurde võtaks väikeettevõtjal hinge veel rohkem kinni. “Räägitakse isegi kuni 40 protsendi suurusest hinnatõusust, see tähendab mulle, et hätta ma jään,” arvab ta. “Olen juba praegu kasutanud ära kõik säästunipid, mida targemad on soovitanud ja mida olen ise välja mõelnud.”
Säästetud juba küll
Kuhu võimalik, on pandud säästupirnid, kuigi nende kasutegurit pole eriti märgata – kõikuva vooluga maakohas kipuvad pirnid kiiresti läbi põlema ja on lõpuks kallimad kui tavalised.
Vähendatud on veesurvet, sest külastajad kipuvad vahel ka kraane lahti jätma. Boilerites on vee temperatuur keeratud optimaalseks ning kasutusel on kahetariifne elektriarvestus. Nii saavutatud väikese säästu on aga alati neelanud uus hinnatõus.
“Räägin ka oma külastajatele, et nad oleksid säästlikud ja kustutaksid enda järel tuled, aga neile on see ilmselt nii väike raha, ega nad seda ei tee.”
Palmses, oma 200 ruutmeetri suuruses majas elav elektriinsener Tõnis Kurepalu on esialgu äraootaval seisukohal.
Tema elektriarved küünivad külmal ajal 120 euroni kuus ning ega sealt palju säästa saa. Mis võimalik, see on juba tehtud. Ka tema kasutab kahetariifset arvestust. Boileril on kell vahel ning töötab ainult soodsamal ajal. “Pesta on vaja, talisuplejaks ei hakka. Kui veel tarbimist vähendada, siis hakkab see juba igapäevast elu segama,” nendib ta.
Otsustab ostja eelistus
Ennustusi, milliseks vabaturuhind kujuneb, on olnud mitmesuguseid. Omanike Keskliidu juhatuse projektijuht Priit Värk kõneleb, et turu avanemisel saab osta elektrienergiat, mis moodustab tänasel päeval 33% elektriarvetest, Nord Pooli börsilt.
“Võrreldes Eestis kehtivat fikseeritud hinda ja eelmise aasta Nord Pooli keskmist, siis meie elektriarved võivad kerkida ligi viiendiku võrra,” väidab ta.
Kindlat hinda enam seega pole ega ka tule.
Hinna kujunemine börsil näeb välja nii, et eelisjärjekorras ostetakse ära võimalikult odav elekter. Mida suuremaks kasvab nõudlus, seda kallima omahinnaga jaamad tuleb käima panna ja seega tõuseb ka hind.
Börsihinnaga otseselt seotud paketiga on elektrit võimalik osta ka kodutarbijal. Peab aga arvestama, et hind muutub iga tund. Samas on lootus, et müüja küsib endale vahekasu sel juhul pigem vähem kui kindla kuutasu korral.
“Kui aga tarbida elektrit vaid külmkapi ja elektripliidi tarbeks, siis olenemata paketist ja tarbimise juhtimisest jääb hinnavõit tõenäoliselt mõnekümnele sendile kuus,” väidab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman. “Pealegi, süüa teeb inimene ikka siis, kui selleks on vajadus, mitte siis, kui elektri hind mõnevõrra soodsam.”
Leppiman julgeb soovitada, et juhul kui elektrit tarbivad vaid külmik, pesumasin, raadio, teler ja köögiseadmed, on kõige otstarbekam usaldada oma elektrimüüjat ning osta elektrit kuupõhiselt fikseeritud hinnaga.
Hind tõusnuks ikkagi
Mis aga eesootavasse hinnatõusu puutub, siis nii riigi kui ka Eesti Energia esindajad kinnitavad, et see tulnuks niikuinii.
Juba seetõttu, et 2013. aastast tuleb hakata ostma toodetud elektrile oksjonilt CO2 kvooti, mida on Eesti Energia siiani tasuta saanud.
“Kui hetkel maksab Eesti Energia toodetud kilovatt-tund umbes 30 eurot, siis 20eurose saastekvoodi tonni hinna juures tõuseks hind enam kui 50 euro kanti,” väidab Ando Leppiman.
Hinnatõusu peaks tagasi suruma aga see, et elektrit ostetakse börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro-, päikese- ja muude taastuvenergialiikidega.
Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja, piirab taastuvenergia osakaal tõenäoliselt elektriarve suurenemist.
Tuleb aga silmas pidada, et turu avanemine puudutab vaid kolmandikku praegusest arvest ehk elektrienergia hinda.
Suurema osa arvest moodustavad ju võrgutasud, elektriaktsiis, käibemaks ja taastuvenergia tasu, mis kõik jäävad riiklikult reguleerituks.
Ka pärast 1. jaanuari 2013 ei saa tarbija valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab. Võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel konkurentsiamet, kuna tegu on loomuliku monopoliga.
Ülle Tamm sooviks juba praegu tutvuda uute pakettidega. “Tahan näha, kes on teised pakkujad, tahan näha tabeleid ja neid võrrelda,” sõnas ta.
Paraku pakette veel pole.
“Praegu on veel veidi vara rääkida, milliseks kujuneb meie pakettide hind,” väidab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan. “See selgub sügisel.”
Küll väidab Agan, et kõige suurema riski võtavad need, kes tarbivad palju elektrit ja ei sõlmi lepingut ehk jäävad üldteenuse peale.
Ka on tema väitel lisaks hinnale klientide jaoks olulised ettevõtte teeninduskanalid, mugav ja abivalmis asjaajamine, lepingu tingimused, elektrienergia päritolu või tootmisviis.
Riik on lubanud inimestele küll praktilisi näpunäiteid nii müüja vahetamise, lepingute lõpetamise kui paljude teiste aspektide kohta.
Näiteks kõnelda sellest, et pakette saab vahetada tõenäoselt nii internetis, telefoni teel kui ka teeninduses.
Pakette veel pole
Põhirõhk teavitustöös jääb Ando Leppimani teatel aasta teise poolde, mil on selge, millised müüjad ja milliste pakettidega vabaturule tulevad. Avatud on aga näiteks koduleht www.avatud2013.ee.
Küll on mõnede soovitustega selgelt hiljaks jäädud.
“Nüüd siis äkki, kui pool aastat on turu avanemiseni jäänud, öeldi inimestele, et hakake soojustama ja pange majadele päikesepatareisid!” kurjustab Tamm. “Kui see aeg tuli, jagati rahad nii kähku välja, et ma ei saanud veel arugi, kui need juba läbi olid!”
Oma ettevõtlustuludega ühtki taastuvenergia vahendit küll maal käima panna ei jaksa.
Ka Tõnis Kurepalu üllatas mais toimunud KredExi rahade jagamine, mil taastuvenergia toetuse taotluse esitamiseks oli aega imevähe ning kogu taotluste voor läks lukku, enne kui inimesed paberid korda said.
“Kuulsin, et kõige nutikamalt toimisid need, kes esitasid pooliku avalduse ja said selle siis vigade parandamiseks tagasi ja aega juurde,” rääkis Kurepalu. “Need, kes püüdsid kohe korralikult täita, jäid ajahätta. See oli ikka väga imelik, eemalt vaadates nagu mingi kokkumäng.”
Läheks meeleavaldusele
KredExi teise toetuse kohta, mis oli mõeldud väikeelamute energiatarbe vähendamiseks, ütles Kurepalu, et pärast arvutuste tegemist oli selge, et samahästi võib ka ise tasapisi nokitsedes oma maja soojustada.
“Niipalju, kui ma olen siit tuttavatelt kuulnud, siis maainimestest läks see taastuvenergia toetus ikkagi mööda. Ka ankeedid olid üsna keerukad, neid tavateadmistega inimene ise tehtud ei saa. Samas on näiteks päikesepaneelid tasuvuselt asi, mida ongi mõtet soetada ainult toetusega,” hindas ta.
Uuest aastast tulevat muutust elektriturul ootab Kurepalu aga rahulikult ning paanikaks põhjust ei näe.
“Natuke on veel aega, küll info tuleb ning siis saab hakata ka kalkuleerima ja parimat varianti otsima, sest hinnatõus näib olevat kindel,” sõnas ta. “Oleks pea liiva alla peitmine, kui hinnatõusust lihtsalt mööda vaadata.”
Ülle Tamm aga läheks meeleavaldusele, kui see hinnatõusu vastu korraldataks.
“Enne oli üks elektrihind, nüüd on võrgutasud ja muud asjad arvel,” põhjendab ta. “See on nagu meelega segaseks aetud, et tavaline inimene vahiks nagu hiina keelt, mõtleks, et nojah, kui targemad otsustasid, las siis olla, aru nagunii ei saa.”
Omanike Keskliit tahab minna kolmandat teed: ta on asunud läbirääkimistesse elektrimüüjatega, et oma liikmetele saada paremaid elektriostmise tingimusi juba 2013. aastal.
Mida aga hakkavad peale need, kel juba praegu elektri ja kütte ja vee eest maksmisel peenike peos?
“Vähekindlustatud tarbijaid abistatakse sotsiaaltoetuste kaudu,” vastab Ando Leppiman.
ÜKS KÜSIMUS
Kas vabal turul hakkab Eesti Energia veel suuremat kasumit teenima?
Karla Agan
Eesti Energia energiamüügi juht Eestis
Turuhind ei tähenda Eesti Energiale tingimata suuremat kasumit.
Esiteks peame 2013. aastast ostma kogu toodetud elektrile oksjonilt CO2 kvooti, mida oleme siiani tasuta saanud.
Teiseks on avatud turul hind väga kõikuv ning ka meie äritulemus sõltub senisest palju enam turuhinnast.
Peame toimetama targalt, ostma börsilt elektrit siis, kui see on odav ning müüma oma toodangut börsil, kui hind on selleks soodne.
Konkurentsi teke meid ei hirmuta.
Märksa enam hirmutaks meid, kui vabal turul tõelist konkurentsi ei tekiks. Õnneks on huvi näidanud Latvenergo ja loodame, et konkurente lisandub veelgi. Oleme sellega oma plaanides ka arvestanud.
Juba praegu on suurtarbijate elektriturg aktiivne – kokku neli konkurenti. Meie turuosa on üle 70%, Latvenergol 17%. Ülejäänu jaguneb kahe väiksema müüja vahel.
Kuhu läks KredExi taastuvenergia toetusraha?
Mirja Adler
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht
Toetuse andmist ja taotlemist reguleeriva määruse “Rohelise investeerimisskeemi “Väikeelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord”” oli avalik, ning kõik, kellel huvi oli, said sellega tutvuda juba enne määruse kinnitamist.
Määrus jõustus 9. aprillil 2012 ja taotlusi hakati vastu võtma 30. aprillil, seega oli inimestel võimalus end tingimustega kurssi viia ja vajalikke pabereid ette valmistada.
Meetme raames toetatakse väikeelamute rekonstrueerimist ja taastuvenergia seadmete soetamist ning paigaldamist. Rekonstrueerimiseks on ette nähtud kolm miljonit, taastuvenergia seadmete soetamiseks miljon eurot. Ootamatult kujunes huvi just taastuvenergia toetuse vastu väga suureks, taotluste vastuvõtt peatati kaks nädalat pärast toetusvooru avamist, sest esitatud taotluste maht ületas eelarve enam kui kahekordselt. Väikeelamute rekonstrueerimiseks on jätkuvalt vahendid olemas ja taotluste vastuvõtt avatud.
