Eksootiline tööjõud Eesti talus
“Me otsisime kohta, kuhu saab koos lastega tulla ja Eesti oli ainuke, kus peresid vastu võeti,” põhjendas Võrumaal Kiidi turismitalus töötamist Iisraelist Tel Avivi linnast pärit Keren Fish (34).
Lisaks Fishi perele töötab Kiidi turismitalus veel kolm vabatahtlikku peret. Kõik nad kinnitasid, et tahtsid oma lastele näidata, et maailmas on ka teisi keeli ja kultuure peale selle, kus nad ise iga päev viibivad.
“Pahatihti me unustame, et ei ole maailmas üksi, et meie ümber on palju kultuure,” möönis Prantsusmaalt Pariisist pärit Elisabeth Chicha (45).
Elu esimene kartulivõtt
Kiidi turismitalu peremees Aigar Piho on vabatahtlikke võõrustanud juba 12 aastat. “Kevaditi on meil noorte- ja sügiseti perelaagrid,” rääkis Piho, kelle enda peres on 8 last.
Ann Maria Piho (16) ütles, et tema on vabatahtlike laagrite kaudu õppinud tundma eri kultuure ning ka keeleoskus on tänu sellele tublisti arenenud.
Vabatahtlikud saavad osa kõigist Eesti maaelu võludest. Ka sõnnikuveost ja kartulivõtust.
Türgi suurimast linnast Istanbulist pärit jugoslaavia–albaania päritolu Bahadir Tuna (40) rääkis, et kuna tema kodulinnas elab 15 miljonit inimest, siis oli ta maatöödest küll kuulnud, ent teinud polnud neid kunagi.
Bahadiri naine Neslihan Tuna (38) tunnistas aga, et tema nägi elus esimest korda kartuleid mulla sees. “Ma poleks mitte iial uskunud, et kartulite saamiseks tuleb nii palju tööd teha,” rääkis Neslihan, lisades, et kartulivõtust tundsid kõige suuremat rõõmu tema 9- ja 13aastased lapsed, kes ühes teiste perede lastega korraldasid lausa võidu kartulivõtmise.
Elus esimest korda võttis kartuleid ka Moskvast pärit Oksana Orlova (36). “Koorinud olen ma neid muidugi tunduvalt rohkem,” lisas ta naerdes, tuues samas välja, et tema jaoks on vabatahtlik töö parim puhkamise vorm üldse.
Lisaks kartulivõtmisele tehti ka metsas puid, laotati sõnnikut ning naised aitasid kaltsuvaiba jaoks kaltse lõikuda.
“Minu jaoks oli kõige huvitavam kogemus see, kuidas traktoriga metsast puid toodi,” rääkis Bahadir Tuna.
Türklasega sama meelt on ka Lääne-Aafrikast pärit, ent Prantsusmaal Pariisis elav Siaka Doumbia (42).
“Kui sa ei tea, mis tööd puude tegemisega kaasnevad, siis vaatadki lihtsalt, et näe, inimesed lõhuvad puid,” kõneles Doumbia. “Nüüd aga tean, et puid tuleb ka kanda, tõsta, metsast välja vedada, tükeldada, lõhkuda ja riita panna,” rääkis mees. “See on väga austustäratav.”
Vabatahtlikud said proovida ka veneaegse tehnikaga manööverdamist ja kirvega puulõhkumist. Viimane meeldis eriti prantslaste perepojale Yeleen Doumbiale (12).
Mees, sa ei tea, mis sitt on
Suurt elevust tekitas ka sõnnikuvedu.
“Tihtipeale öeldakse meil kontoris millegi kohta, et see on jama (ingliskeelne sõna bullshit – toim),” lausus Istanbulis arvutitega töötav Bahadir Tuna. “Nüüd saan edaspidi kõigile öelda, et mees, sa ei tea, mis sitt on (men you don’t know wath shit is),” naeris türklane.
Ka pariislaste Siaka Doumbia ja Elisabeth Chicha pere, kus kasvab neli last vanuses 3–12, on kuulnud kompostitegemisest, küll aga mitte sõnnikuveost.
Iisraelist Tel Avivist pärit Gil Somekh (41) tõdes samas, et kõigi Eesti maatööde läbiproovimine on parim ja ainuke viis, õppimaks tundma Eesti maaelu.
“Kuidagi teisiti ei saaks ma nende tööde sisust iialgi aru,” ütles Somekh, lisades, et see on ka parim viis õppida tundma Eesti ajalugu, millest Aigar Piho neile rääkis.
Enne Eestisse tulekut kujutasid vabatahtlikud eestlasi ette kurbade, tõsiste ja väga külmadena.
“Tegelikult on siinsed inimesed väga lahked ja naeratavad,” ütles Bahadir Tuna.
Gil Somekh lisas, et eestlased on väga rahulikud, samas kui Iisraelis on inimesed natuke pinges, justkui oodates, et iga hetk võib jälle midagi muutuda.
Mõistagi kiitsid kõik Eestimaa ilusat loodust, rohelust ja ruumiküllust. “Teil on madalad majad ja nende vahel õhku,” märkis Gil Somekh. “Iisraelis on majad üksteise seljas.”
Esimene asi, mis vabatahtlikke üllatas, oli aga see, et Eestis on isegi metsas internet. Enim jahmatas neid aga eestlaste eriline saunalembus.
“Saun näib siin olevat religioon, sest kui te ehitate maja, siis kõigepealt teete valmis sauna,” rääkis Gil Somekh.
Kiidil tutvustati vabatahtlikele ka Lõuna-Eestis levinud traditsiooni, mille kohaselt naised ja mehed lähevad koos lavale, kuna saun on sõpruskonnale sageli ka suhtlemise koht.
“Meie maal ei tule selline asi kõne allagi,” hüüatas prantslanna Elisabeth Chicha. “Meil ei käi isegi perekonnad koos saunas,” rääkis Chicha.
“Ma ei tuleks iial selle peale, et Prantsusmaal koos oma sõpradega duši alla minna,” imestas prantslanna.
Küll aga mõistab eestlasi paremini türklane Bahadir Tuna, öeldes, et kuigi Türgis ei käi mehed ja naised koos saunas, on saun pigem siiski lõõgastumise, kui et pesemise koht.
Vabatahtlik tegevus
- Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks.
- Tänavune aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.
Allikas: www.vabatahtlikud.ee
