Eesti saab moodsad rongid
Ehkki hanke korraldajaks on Elektriraudtee, ostetakse korraga nii 18 elektrirongi kui ka 10 diiselrongi, millele tulevikus võib lisanduda veel 10 diiselrongi.
Kes asub diiselrongidega linnadevahelist reisijatevedu korraldama – Elektriraudtee ise, Edelaraudtee või keegi kolmas –, see jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustada.
Millised aga hakkavad meie uued rongid välja nägema? Elektriraudtee juhatuse liige Riho Seppar ütles, et pakkumisel osalenud tootjatele on esitatud kindel nõudmine: rongid peavad vastama kõige tänapäevasematele mugavusstandarditele.
Vagunisse trepist ronimata
“Kõigepealt peavad rongid olema madalapõhjalised, see tähendab, et rongi põrand peab olema samal tasapinnal perrooniga, nii et inimesed saaksid sellelt otse vagunisse astuda ilma trepist ronimata,” lausus Seppar.
See muudab võimalikuks rongi sisenemise ratastoolis, senisest palju hõlpsamaks muutub ka lapsevankri ja jalgratta rongile tõstmine (jalgrattahoidjad kuuluvad mõistagi samuti tänapäeva rongi varustusse).
Lisaks peab rongis olema niisugune tualettruum, mida saaksid kasutada ka invaliidid.
Reisirongide vagunid peavad olema varustatud kliimaseadmetega, nii et salongi saaks talvel kütta ning suvel jahutada, jätkas Seppar.
Vagunite vahelt aga kaovad tamburid ja uksed, vagunisse astuja saab kohe ülevaate vabadest istekohtadest kogu rongi ulatuses (selles osas hakkavad uued rongid sarnanema suurte trammidega).
Istmed peavad mõistagi olema pehmed ja mugavad, pakkumistingimuste kohaselt peab rongides levima ka Internet.
Diiselrongides säilib võimalus valida 1. ja 2. klassi vahel. 1. klassi pisut laiema vahega ning mugavamad istmed hakkavad paiknema juhtvaguni esiosas. Kolmevagunilises elektrirongis peab leiduma umbes 200 ning neljavagunilises 270 istekohta, diiselrongide mahutavus on mootoriruumide tõttu pisut väiksem.
Rongihankel kaks pakkujat
Rongihankele esitasid oma pakkumise kaks firmat: Stadler Bussnang AG ning Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A (lühemalt CAF).
Vastavalt hanketingimustele peavad nii elektri- kui diiselrongid baseeruma ühel mudelil, et rongide hooldamine ja remontimine oleks käepärane.
Seppari sõnul pakub Stadler oma ronge Flirt ning CAF mudelit Civia. Mõlemad on algselt elektrirongid, kuid kompaniid on lubanud nende põhjal Eestile ehitada ka 10 diiselrongi. Nagu juuresolevatelt fotodelt näha, on mõlemad rongid voolujoonelise ja moodsa välisdisainiga.
Elektrirongid lähevad maksma 1,3 miljardit krooni ning 85% sellest summast katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Diiselrongid soetatakse 20aastase kapitalirendi abil.
Kumb mudel Eesti raudteedel sõitma hakkab, Civia või Flirt, see selgub õige pea. “Loodame maikuuks lepinguni jõuda,” sõnas Seppar. Esimesed katserongid peaksid Eestisse jõudma 2013. aastal, regulaarne reisiliiklus uute masinatega algab 2014.
