Asekantsler Andres Oopkaup lahkub ministeeriumist kerge südamega

Ei saa salata, et mul on olnud vaheldusrikas töö. Aga ma olen enda jaoks elu väärtused läbi mõelnud ja ümber hinnanud. Hiljuti märkisin üles kõik tööd ja tegemised, mida oleks vaja lähemas tulevikus ette võtta. Nimekiri võttis enda alla poolteist A4 paberilehte.

Arvan, et olen ametnik või juht, kes kuulub riskirühma. Ma ei taha sellel ametikohal infarktiga lõpetada, seega pean koormust vähendama.

Tagasitõmbumise mõte on mul mitu viimast aastat peas olnud. Praegu on selleks sobiv aeg, sest ministeeriumis on tulemas muutused. Mul oli vaba valik, kas minna nendega kaasa või lahkuda. Otsustasin lahkuda ega tunne ennast seetõttu halvasti.

Lähete kõrge riigiametniku kohalt ettevõtjaks. Mitu korda seda varem kaalunud olete?

Kuna minu ametiaeg on olnud siin ministeeriumis pikk, ei ole ma neid kordi üle lugenud. Kuna mul on tööasjad korras, arvan, et olen oma tööga hästi hakkama saanud. Aga see on minu enda hinnang ega pruugi teiste omaga kattuda.

Olen seda tüüpi ametnik, kes on nii-öelda pidevalt kaht jumalat teeninud.

Eri aegadel on inimesed ikka öelnud, et mis sa siin istud, sa oled pigem ettevõtja kui riigiametnik.

Kasvatate Jõelähtme vallas teravilja ja rapsi. Mitme hektari võrra tuleval kevadel külvipind suureneb?

Kui seostada sellega, et ma ministeeriumist töölt ära lähen, siis mitte ühegi hektari võrra. Ega maaharimislepinguid tehta kärts-mürts, mul on pikaajalised lepingud, ja need pinnad, mida harin, on varasematest aegadest.

Või tuleb paari kuu pärast uus üllatus, et Oopkaup on mõne ettevõtte juhatuse eesotsas?

See on võimalik. Aga ma ei taha midagi ära sõnada ega kategooriliselt väita. Olen tööturul vaba kodanik.

Olete asekantsler alates 2000. aastast. Millised on suuremad töövõidud?

Raske on midagi konkreetselt esile tuua. See töö siin ei ole olnud nagu laeva ehitamine, et teeme, teeme ja ühel hetkel saab valmis. Ning kui laev sõitma hakkab, siis on kõigil suur rõõm ja kergendustunne. Riigiametis läheb pikalt aega, enne kui oma töö tulemust näed.

Olen olnud Eesti WTOga liitumise juures, paljude vabakaubanduslepingute sõlmimise ja Euroopa Liiduga liitumise juures. See on olnud pidev protsess. Kui ma olen midagi saavutanud või millegi poolest silma jäänud, siis seda tänu meeskonnale, kes on mul seljataga olnud. See meeskond on olnud hea meeskond.

Kui palju on meie põllumajanduspoliitika enam üldse Eesti poliitika, kui palju on meile sõnaõigust jäänud?

Kui me liitume mõne organisatsiooniga, kas või kohaliku kultuurimaja näiteringiga, siis peame arvestama selle tava ja reeglitega. Need tuleb üle võtta. Aga kui meil tekib endal selge arvamus, kuidas mingit rolli või näidendit peaks mängima, siis on meil õigus seda ka öelda. Me pole oma arvamuse avaldamise õigust kuhugi ära andnud.

Kui küsida, kas oleme liitumisega andnud teistele otsustada, mismoodi oma asju teha, siis on vastus jah, loomulikult oleme andnud, aga oleme ka asjaosalised teiste tegevuse otsustamisel.

Kaubanduspoliitika on üleeuroopaline. Eesti ei saa enam enda vabakaubanduslepinguid teha teiste riikidega, aga saame ütelda Euroopa Liidus, mida tahame. Meil on kohustus ütelda, mis on meie huvid.

Millise Eesti toote või toiduaine Noa laevale paneksite?

See peaks olema võimalikult väikese mahu ja suure toiteväärtusega. Ühtegi toitu ei saa lõputult süüa. Olen töötanud noorpõlves linnuvabrikus munalaos ja saanud süüa mune nii palju, kui hing ihkab. Muna on üks tasakaalustatumaid toiduaineid. Kui ainult ühte toitu süüa, siis munaga on võimalik kõige kauem vastu pidada.

Aga sellest saab ikkagi ühel hetkel kõrini. Peame oleme mitmekesised, Eesti rahva toidulaud peaks olema mitmekesine.

Mida soovitate mantlipärijale?

Juhtimisstiile on erinevaid. Raske on soovitada, kas ta peaks tegelema rohkem sisuliste küsimustega või olema hea juht. Valdkond on nii lai, see eeldab palju tööd, lugemist ja mõtlemist. Rabistada ei tohi. Ja usaldada tuleb neid, kes on siin kaua olnud. Neid on siin majas küll ja küll.