Lõuna-Eesti pensionärid ei taha kroone eurode vastu vahetada
Isiklikul tasandil näevad elanikud euro tuleku suuremate hüvedena mugavamat reisimisvõimalust, valuutavahetuskulude vähenemist ning siinsete hindade võrreldavust muu euroalaga.
Lõuna-Eesti pensionärid aga ei sooviks uuringu kohaselt kroonide vahetamist eurode vastu, kuna tunnevad muutuste ees ebakindlust. Eurokommunikatsiooni projektijuht Ingvar Bärenklau tõdes, et tegemist on suhteliselt ootuspärase hoiakuga, kuna seeniorid on traditsiooniliselt konservatiivsete hoiakutega kõigi muutuste suhtes. Samas on selge, et kohtumised pensionäridega ja ülemineku põhjalik selgitamine aitavad hirme kahandada.
Samuti võib uuringu tulemuste põhjal järeldada, et Ida-Virumaa venekeelne elanikkond on euro tuleku suhtes kahtlevalt meelestatud, kuid euro kasutamine ei ole neile üldiselt võõras. See signaliseerib vajadust teavitada veelgi enam venekeelset elanikkonda eurole üleminekust. Sellega on eurokommunikatsiooni kavades juba ka arvestatud.
Uuring näitas sedagi, et tõenäoliselt pole paljud väikeettevõtjad alustanud ettevalmistusi eurole üleminekuks, kuna nende jaoks on siiani tegemist veel üsna ebamäärase sündmusega.
Uuringuga kaasatud sihtrühmadel oli mure ka võimaliku hinnatõusu ees. Bärenklau sõnul on oluline teadvustada, et euro tulek iseenesest ei tekita mingit hindade tõusu, sest üleminek toimub senise vahetuskursi alusel ja kõik kroonihinnad tuleb ümardada eurodeks täpselt kehtiva kursi alusel ning ümardamisreeglit järgides. Et tagada moonutusteta hinnakujundus, kehtestatakse juba kuus kuud enne eurole üleminekut ehk 1. juulist kõigile kauplejatele kohustus näidata müügikohas hindu paralleelselt kroonides ja eurodes.
Uuringu sihtrühmadeks olid Tallinna ja Tartu väikeettevõtjad, Ida-Virumaa mitte-eestlased, Lõuna-Eesti pensionärid ning madalapalgalised tallinlased.
Rohkem infot euro kohta leiab euroveebist.
