|
“Meie haigla taga oli üleni kollane võililleväli. Kevadel uurisin seda ega leidnud seal mesilasi,” kirjeldab Märjamaa haigla ülemõde Helmi Mäe-Leinfeld oma toonaseid tähelepanekuid. “Tulin koju – õunapuud õitsesid – ja ka õunaaed oli täiesti vaikne. Muidu on õunapuude õitsemise ajal õunaaed alati suminat täis.”
Kuna Mäe-Leinfeldil on ilmunud ka üks luulekogu, on oma tunnete sellises vormis avaldamine talle omane. Nii sündiski mesilaste kadumisest luuletus, mille ta keskkonnaministeeriumisse saatis. Ka vastus tuli luulevormis.
“Kindlasti oli see tore pöördumine ja sellele ei saagi proosaliselt vastata,” selgitab vastuse kirjutanud keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel.
Mesilaste ja kimalaste kaitse osas on ta Mäe-Leinfeldiga nõus, sest neid on tõesti vähemaks jäänud, kuid ütleb, et häid lahendusi veel ei ole.
“Saame kogu aeg targemaks, millised mürgid mesilasi ja kimalasi kahjustavad, ent praegu ei tea veel lõplikku vastust,” selgitab Zingel. “Võib-olla tuleval aastal oleme juba targemad ja meil on lahendused käes.”
KODANIK KÜSIS
Kas suudate peatada surma?!
Kollane
võililleväli
helerohelisel aasal,
maikuine päike
sinavas
taevas.
Mahe tuul
toob õitsemise
imelist lõhna.
Olen
üksi...
Hinges on valus ja kurb –
ei ainsatki
mesilast
nektarit kandmas
tarude poole...
Kas
tõesti
jäävad sumisevad
aasad ja
õunapuud
mälestuseks
mürgitatud
maal...
Lugupidamisega Helmi Mäe-Leinfeld
AMETNIK VASTAS
Austatud proua Mäe-Leinfeld
Olete pöördunud keskkonnaministeeriumi poole seoses
küsimusega mesilaste hukkumisest. Vastame järgmist:
Mesilased kogumas mett,
meie valgust,
merehääli,
kevadiste pungade lõhna.
Iga hetk viib midagi,
ja tekkinud tühjus
täitub
nii nagu ojjakukkunud karupildiga teetass täitub veega,
silmapilkselt
uute muljete,
uute imedega.
Arvatakse, et keskkonnamürgid võtavad mesilaselt
orienteerumisvõime.
Võime mäletada, kust ta teele asus,
kus on tema kodu.
Kui palju erineme meie mesilastest.
Kas me mäletame, kus meie tee algas?
Looduskaitsjad usuvad, et
teadmiste ja mõistmise laienemisega
kaasneb ka vastutustunde ja eetilise hoole avardumine.
Arusaama kujunemine looduse terviklikkusest
ja selle terviklikkuse austamine
on osa inimese sotsiaalsest evolutsioonist.
Kaheksandal mail nägin Brüsselis,
Euroopa Parlamendi esisel muruplatsil
emakimalast.
Meil on lootust.
Lugupidamisega Hanno Zingel
ministeeriumi nõunik
