|
Enneaegsetest surmadest 1038 ehk 27% olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1005 ja 877 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused. Võrreldes 2010. aastaga on enneaegsete surmade arv kahanenud 62 võrra ehk 1,6%.
Kui võrrelda kõiki mulluseid surmajuhtumeid 2010. aastaga, on surmade arv kahanenud 3,7%. Tegemist on neljanda järjestikuse aastaga, mil surmade arv väheneb.
Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid 8163 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3624 surmajuhtumit ning traumadest ja mürgistustest kokku 1130 surmajuhtumit.
„Südame-veresoonkonnahaiguste surmade vähenemise taga on positiivsed tervisekäitumise suundumused ja ka parem arstiabi, õnnetussurmade vähenemisse aga andis panuse viimastel aastatel toimunud alkoholitarbimise langus Eestis,“ selgitab surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov.
Alla 40 aasta vanuselt suri eelmisel aastal 641 elanikku, neist 486 olid mehed. Peamisteks surmapõhjusteks olid traumad ja mürgistused (368), millest suurema osa moodustasid juhuslikud mürgistused, nt alkoholi ja narkootikumidega (141), ja enesetapud (64). Haigustest esines selles vanusegrupis surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (52), vereringeelundite haigusi (47) ja AIDS-i (43).
Lisaks surmapõhjustele kogub Tervise Arengu Instituut andmeid ka sündide ja abortide, vähijuhtude, tuberkuloosi ning narkomaaniaravi saavate isikute kohta.
