Aivar Rehe: Eesti võib osutuda riskantsete pankade rahastajaks

Mida võib meile kui riigile ja kui tavatarbijatele kaasa tuua euro kursi jätkuv langus?

Euro langus dollari ja muude juhtivate valuutade suhtes suurendab eksportivate majandusharude võimekust. Võttes arvesse Eesti majanduse ekspordi sihtturgusid, võib hinnata, et valuutakursi kõikumine ei ole peamine faktor, mis mõjutaks majandust. Määrav on Eesti toodete ja teenuste müügivõimekus.

Ka tavainimesel on mõistlik käituda rahaliselt säästlikult ehk hoida tasakaalustatud joont, mida oleme järginud viimased kaks aastat. Soovitan seda, sest lähitulevikku on pigem keerulisem ette prognoosida ning majandusarengus ja tarbimises võib ennustada langustrendi.

Hispaania võlakirjade intressimäär ulatub endiselt üle seitsme protsendi, mida peetakse hukatuslikuks. Miks turud Hispaania osas ei rahune, ehkki Hispaania panku abistatakse?

Euroopa võlakriisi lahendamisel oleme astumas uude ja hulga keerulisemate ning riskantsemate lahenduste ajajärku. Hispaania pankade otse abistamine Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vahendusel loob abisaajate ning abiandjate vahel olukorra, mille osas praegu praktikat ei ole.

(Rehe selgitab pikemalt, et seni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) või Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi (EFSF) vahendusel riikidele pakutav finantsabi on olnud avalikult jälgitav. Abi on mahtunud Maastrichti kriteeriumidesse, mis tähtsustavad väikese puudujäägiga eelarvet, avalike kulude kokkuhoidu ning majanduskasvu. Nüüd aga on on toimumas oluline muutus. – Toim.)

Hispaania võlakriisi võimaliku finantsabi puhul otsustati aga järgida mõneti teist praktikat.

Esmalt kavandatakse suunata kuni 100 miljardit eurot Hispaania panganduse rekapitaliseerimiseks. Kavandatav finantseering ei kajastu Hispaania riigivõlas. Hindan, et selline lähenemine võrdub probleemi suuremas ulatuses “liiva alla” peitmisega.

Milline võib olla tagajärg?

Mõistmaks ESMi kavandatava sammu sisu, peame teadma, et pangandus on vaid kitsas osa riigi kui terviku funktsioneerimisel.

Riigi finantssektori tervise jälgimise ning nõrkade pankade päästmise vormi ja sisu määrab riigi panganduse järelevalvaja iga panga kohta eraldi. Seejuures järgitakse hoiustajatele minimaalse kahju tekitamise põhimõtet.

Panganduse järelevalvajad kehtestavad põhiliselt nõuded pankadele kapitali piisavuse ja likviidsuse kohta. Pankade riskipoliitika määravad aga erainvestorid ja selle viib ellu juhatus. Kõrgendatud tuluootused tähendavad tihtipeale suuremat “riski-isu” ja nüüdseks on selge, et peaasjalikult massiivsed laenud kinnisvarasektorisse muudavad pangad haavatavaks.

Mõeldes konkreetselt Hispaaniale, siis euroriigid ei tunne piisavalt ja vajalikul määral antud pankade laenuportfellide riskiprofiili. Seetõttu võib kujuneda kavandatav ühisabi madala efektiivsusega abimeetmeks, mis ei taga Hispaania peaeesmärki (eelarvedefitsiidi ohjeldamist ja vähendamist – toim).

Rahvusvahelistel rahaturgudel ei pruugi tõusta investorite usaldus Hispaania riigi pikaajaliste võlakirjade vastu, mis tähendab, et ei saavutata kiiret läbimurret Hispaania pikaajalise riigivõla intressimäärade alandamise suunas.

Kui võlakirjade hinnas ei tule läbimurret, võib euroriikide pankade abiraha mõju lugeda lühiajaliseks ja suuresti eesmärki mittetäitvaks. Kollegiaalselt oleme osutunud finantseerijateks pankadele, mille äriprofiili me ei tunne.

Kokkuvõttes: Hispaania panganduse ulatuslik rekapitaliseerimine ei võrdu Hispaania võlakriisist väljumisega.

Lisaks võib Hispaania panganduse ulatuslik toetamine sundida euroriikide liidreid vastu võtma sama ulatuslikke otsuseid Itaalia panganduse abistamisel.

Eestile, kes on üks finantsabi otsutaja ning andja, tähendab otsus osaleda ESMis ja EFSFis kohustust vastavalt tingimustele kas otseses (rahaline) või kaudses (garantii) vormis tulevikus tekkida võivad finantskohustused kajastada riigieelarvetes.