Aga kui paneme teie koerale maksu peale!

Pool meetrit paati – 500 kr

Maks pole väga suur: kui Narva koera turi on kõrgem kui 45 cm, tuleb omanikul maksta 10 krooni kuus, kui madalam, siis 5 krooni.

Narva rahandusameti direktori asetäitja Jelena Golubeva ennustab, et tänavu laekub Narvas koerte pidamise eest 35 000 krooni, millest võib järeldada, et Narvas käib maksu alla ca 400 koera.

Teadaolevate andmete kohaselt on Narva ainus Eesti omavalitsus, kus praegu lemmikloomi maksustatakse. Tallinn on aga ainus, kes kasseerib paadimaksu – maksustaja sõnul selleks, et arendada sadamaid ja rannaala.

Paadimaks hakkas kehtima tänavusest aastast 4–12 meetri pikkuste liiklusregistrisse kantud paatide, jahtide ja kaatrite kohta. Pikemate aluste maksustamise tarvis teeb Tallinn valitsusele vastava ettepaneku.

Maksumäär lähtub aluse pikkusest ja on 500 krooni iga poole meetri kohta. Maksu alla kuulub rohkem kui 2000 alust.

Idee vallavanemalt endalt

Peipsi äärde ulatuvas Iisaku vallas paadimaksu pole, küll kasseerib vald kahel suvekuul Kauksi avaliku ranna parklas parkimistasu.

Kolmandat aastat toimuva maksustamise motiiviks on rannale tehtavate kulutuste korvamine ja liikluse korrastamine. Maksuna saab vald aastas 100 000 krooni, parkimise korraldamisele kulub sellest pool.

2007. aasta kevadel kehtestas parkimistasu mereäärne Toila vald. Maksu kogutakse 1. juunist 31. augustini. “Kuna rannailmadega on Toila supelrannas üle kahe tuhande puhkaja, tekitavad nad Toilas tõelise linnaliikluse,” selgitab vallavanem Tiit Salvan.

Eestis mitte just tavaline valla parkimistasu idee pärineb vallavanem Salvanilt endalt, kes muu hulgas õppinud liiklusõpetajaks. Esialgu tundus hind – 25 kr/tund – müstilisena. Ennustati, et parklas saab olema lahedalt ruumi. Nüüdseks on selgunud, et parkla on just täpselt paras ja hind seega igati õiglane.

Esimesel maksuaastal oli palju pahaseid külastajaid, kelle randa tulles “märke polnud” või olid need “täitsa valesti paigaldatud”. Nüüdseks ollakse maksuga harjunud ja viivistrahve tehakse vähe.

Vallarahval endal on odavam minna randa jalgsi ja seega on parkimistasu nende jaoks hüve – mullu laekus Toila valla kassasse täiendavalt 150 000 kr.

Popp reklaamimaks

Kui parkimistasu, mida kogutakse peale väikeste valdade rannaparklate vaid suuremate linnade kesklinnades, käib vähem või rohkem ka kohalike elanike tasku pihta, siis reklaamimaks toob ainult sisse. Tõsi – summad, millest jutt, on väga väikesed.

Mida aga reklaamimaks endast kujutab? Märjamaa vallas oli selle kehtestamise motiiviks “reklaamide paigaldamise korraldamine ja korrastamine”. Esimene sellekohane määrus kehtestati juba 2001. aastal. Mullu esitati arveid neljale firmale, laekunud on 36 000 krooni.

2003. aastast kogub reklaamimaksu Kohila vald. Märgatavat tulu pole teenitud, ruutmeeri eest küsitakse 50 krooni. Pigem on maks kehtestatud selleks, et ärilise teavitamise süsteem toimiks ja et aegunud või räbaldunud reklaamid miljööd ei ristustaks.

Hulk omavalitsusi kogub teede ja tänavate sulgemise tasu, aga ka see maks pole omavalitsustele eelkõige tuluallikas. Näiteks Valgas on sulgemised, millest võib linnale tekkida kas või kaudset kasu, tasuta. Näideteks fassaadide või piirete korrastamine, liitumine ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga või tasuta üritused linnaelanikele.

“Kohalikud maksud ei ole meil juba ammu päästerõngaks, mis eelarvet märkimisväärselt täita aitaks,” hindab Valga aselinnapea Enno Kase. “Teatud tegevuste puhul on nad aga vajalikud kas või nende kontrolli all hoidmiseks.”

Müügimaks

Hoopis teine lugu on müügimaksuga, mis ühtpidi küll jõuab vallaelanike taskusse, aga teistpidi ka sealt võetakse. Harku vallas kehtib müügimaks aastast 1995. Eesmärk on tuua valla eelarvesse väikest lisatulu ja anda täpne ülevaade, millised asutused vallas kaubandusega tegelevad.

Maksu maksavad valla territooriumil kauplemis- või teenindusloaga füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Maksu määr Harku vallas on 0,1 protsenti lõpptarbijale müüdud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. Ehk teisisõnu – iga tuhande krooni pealt
1 kroon vallale.

Valla tänavuse eelarve projektis on müügimaksu laekumist kavandatud 500 000 krooni, mullu laekus 480 900. Väike prognoositav kasv on põhjendatud uue kaubanduskeskuse valmimisega Tabasalus tänavu suvel.

Maksust on vabastatud apteegid ja tervishoiuasutused, füüsilisest isikust ettevõtjatena pensionärid, invaliidid ning valla allasutused.

Muide – müügimaksu ei tasu segamini ajada tasuga müügipiletite eest, mida võtab näiteks Kunda. Müügipileti peavad lunastama tänavakaubandusega tegelejad ning avalikel üritustel kauplejad. Tänavakaubanduse kuupilet maksab 300 ja nädalapilet 100 krooni. Mullu laekus Kundale müügipiletitest 22 000 krooni.

Kas pill puhutakse lõhki?

1. juunist 2010 hakkab aga nn päris müügimaksu koguma ka Tallinn. Laekumisteks on kavandatud 150 miljonit krooni. Ühe protsendi suurust – seega suurimat seaduses lubatud – müügimaksu on kavas võtta Tallinna linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste müügihinna maksumuselt.

Maksust vabastatud toidu­ained on piim ja osa piimatoodetest ning leiva- ja saiatooted. Lastekaupadest on vabastatud väikelaste rõivad ja rõivamanused, toidusegud ja köögivili, jaemüügiks pakendatud imikutoidud ning mänguasjad. Uut maksu ei rakendata ka ravimitele.

Arvestades linna plaane maksu laekumise osas, võib ennustada, et iga pealinlast puudutab maks tänavu 350–400 krooni ulatuses.

Kuigi põhimõtteliselt on Tallinna müügimaks üks kohalike maksude näiteid teiste omasuguste seas, pole see päris nii. Otsus on tõstnud vaidlustormi ja jõudnud otsapidi Euroopasse välja.

Nii saatis tööandjate keskliit valitsusele kirja ettepanekuga algatada seadusemuudatus, mis kaotab müügimaksu kohalike maksude seaduses – majanduse olukorda arvestades on tegu erakordselt koormava maksuliigiga.

Tööandjad väidavad, et 1994. aastast, kui kohalike maksude seadus kehtestati, on Eesti maksuõigus edasi arenenud. Seetõttu tuleks kohalikud maksud üle vaadata ja müügimaksu rakendamine kehtival kujul lõpetada. Maksu kehtestamist ei toetanud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Vaatamata vastuseisule, on müügimaks tänaseks siiski kehtestatud. Kuidas seda täpselt koguma hakatakse, selgub lähiajal.

Tallinn sõlmib müügimaksu administreerimiseks koostöömemorandumi maksu- ja tolliametiga. Täpsemad detailid selguvad hiljem.

Kohalike maksude seaduse § 3 lõige 3 kohaselt võivad volikogu ning maksu- ja tolliamet sõlmida halduslepingu, mille alusel maksu- ja tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma müügimaksu.

Tallinna linna 2010. aasta eelarves on selle maksu administreerimiseks ette nähtud 5 miljonit krooni. Paadimaksu puhul on Tallinn maksuhalduriks määranud aga linna transpordiameti.

Harku vallas tegeleb maksuga üks vallaametnik. Ettevõtjale on aga pandud kohustus pidada arvet müüdud kaupade ja teenuste üle, esitada vallavalitsusele kord kvartalis deklaratsioon ning tasuda müügimaks valla eelarvesse käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks.

Uusi makse plaanis pole

Kuigi harjumuspärasest raskem majandusseis võib omavalitsusi ühe lahendusena suunata kohalike maksude kehtestamisele, ei kiirustata seda kasutama.

“Uusi kohalikke makse ei ole plaanis kehtestada,” kinnitas Märjamaa valla avalike suhete nõunik Aet Reinhold.

Sama väitis ka Toila vallavanem Tiit Salvan. “Müügimaks on küll atraktiivne, kuid pigem püüame tulubaasi suurendada muude võimalustega,” lausus ta. “Ilmselt omavalitsustes, kus tarbimine-pakkumine suurem, on see mõeldav, väiksemates varitseb oht, et mõni teenus-kaup jääb niiviisi kohalikule inimesele kättesaamatuks või muutub väga kalliks.”

Salvani hinnangul ei tohiks kohalik maks olla kellegi suhtes ebaõiglane, müügimaksu kehtestamisega karistataks aga paratamatult oma ettevõtjaid. “Ettevõtjavaenulikkus on küll viimane, mida üks omavalitsus endale lubada tohiks,” sõnas vallavanem.

Vihjeks aga neile, keda häda sunnib maksumõtteid mõtlema: Eestis on praegu kasutamata mootorsõidukimaksu ja lõbustusmaksu rakendamise võimalus.

Mootorsõidukimaks, mida Tallinn on ka varem rakendanud, on ilmselt igaühele arusaadav, lustaka nimega lõbustusmaksu objektiks on aga valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad ning meelelahutusasutuste omanikud.

Omavalitsuste maksud 2010

Parkimistasu
- Iisaku vald
- Jõhvi vald
- Kuressaare
- Narva-Jõesuu
- Pärnu
- Tallinn
- Tartu
- Toila vald
- Viljandi

Loomapidamismaks
- Narva

Teede ja tänavate sulgemise tasu
- Jõgeva linn
- Kohtla-Järve
- Kuressaare
- Narva
- Narva-Jõesuu
- Paide
- Pärnu
- Rakvere
- Saue linn
- Tallinn
- Tartu
- Valga
- Viljandi
- Võru linn
- Viimsi vald

Paadimaks
- Tallinn

Müügimaks
- Harku
- Maardu
- hakkab kehtima Tallinnas

Reklaamimaks
- Are
- Elva
- Halinga
- Haljala
- Hanila
- Harku
- Imavere
- Jõelähtme
- Jõgeva linn
- Jõhvi
- Laeva
- Kambja
- Keila
- Kohila
- Kohtla
- Kohtla-Järve
- Kose
- Kuressaare
- Maardu
- Muhu
- Märjamaa
- Narva-Jõesuu
- Narva
- Otepää
- Paide
- Paikuse
- Pöide
- Pärnu
- Põlva
- Põltsamaa linn
- Rae
- Ridala
- Rõuge
- Saarepeedi
- Saue vald
- Saku
- Sillamäe
- Tallinn
- Tartu linn
- Tartu vald
- Tõlliste
- Tõrva
- Valga
- Viimsi
- Viljandi
- Võru linn
- Ülenurme

Allikas: rahandusministeerium, maksu- ja tolliamet, kohalikud omavalitsused