Aasta hiie sõbraks valiti Marju Kõivupuu
Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse
vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude
ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Marju Kõivupuu on ristipuude teemat käsitlenud raamatutes "Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel" ning "Hinged puhkavad puudes" 2011. aastal ilmus Marju Kõivupuu sulest raamat "101 Eesti pühapaika". 2006. aastal kaardistas Kõivupuu koos Eestimaa Rohelise Liikumisega ristipuud ning avaldas internetis selle põhjal esialgse kaardi.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse
surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla
kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Nagu varasematel aastatel nii ka tänavu köideti hiie sõbrale ümber tema jaoks punutud rahvariidevöö ning talle anti kirves. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik lausus tunnustamissündmusel, et hiie sõbrale antav kirves
on väärikas töö-, sõja- ja taiariist, mis kehastab üldinimlikke väärtusi.
