1. juunist algab ametlik suplushooaeg
Avalike supluskohtade arv vähenes sel aastal Järvamaal, kus on varasema kaheksa supluskoha asemel suplejaid ootamas kuus supluskohta. Avalike supluskohtade loetelust ei leia enam Karinu kaksikjärve ja Tarbija tehisjärve. Vähenemisele vaatamata on Järvamaa jätkuvalt kõige suurema avalike supluskohtade arvuga maakonnaks Eestis.
Ühe avaliku supluskoha sai juurde Läänemaa, kus ootab sellest aastast suplejaid ka Aafrika rand. Läänemaal on kokku kolm avalikku supluskohta. Ilma ühegi avaliku supluskohata on kaks maakonda: Harju ja Raplamaa. Harjumaa päästab hädast välja Tallinn, kus on ootab suvitajaid 5 supluskohta.
Viis supluskohta on ka Pärnu-, Tartu- ja Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Valgamaal on neli, Põlva-, Võru- ja Viljandimaal kaks ning Saare- ja Jõgevamaal üks supluskoht. Täpsema info supluskohtade kohta leiad siit.
Avalikeks supluskohtadeks on rannad, mis on hooldatud ja korrastatud ning varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega. Ohutu suplusala peab olema randades tähistatud, vetelpääste olemasolu ei ole nõutav. Kogu suplushooajal teostatakse neis randades nõuetekohast suplusvee seiret, suplusvee kontrolli tulemused avaldatakse jooksvalt Terviseameti kodulehel.
Suplemiseks sobivaid veekogusid on Eestis tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid vaid avalikes supluskohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate ohutust ja heaolu tagavad nõuded. Kõikides teistes veekogudes toimub suplemine inimese omal vastutusel.
Suplusvee analüüside ja supluskoha heakorra eest vastutab supluskoha omanik või valdaja.
