|
Lii Sammler
Samas aga kohtab laatadel ja muudel üritustel järjest enam uute huvitavate toidukaupade pakkujaid.
Saue vallas peetud Vanamõisa laada külastajad muljetasid sellest, kui palju on Eestis juba väikesi erilisi juustutootjaid.
“Minu ostukorvi sattusid tõeliselt mahedad kitsepiimast toorjuustukuubikud ürtidega õlis (tootja Külli Karik Varese talust Hiiumaalt), üle aasta laagerdunud pikantne kitsepiimajuust, milles on tunda parmesanile omaseid kristallikesi (tootja Tiivi Liibert Pärnumaalt) ja kolm kuud laagerdunud mahedamaitseline kitsejuust Lääne-Virumaalt (tootjad Mare ja Rein Kotškin),” kirjutas gurmaan ja Eesti toidu asjatundja Roomet Sõrmus Facebookis.
Võimaluse sellel laadal väiketootjate kaupu osta andis sisse seatud Eesti toidu telk. Üks mõtte eestvedajaid Aarne Toomsalu aga rääkis sedagi, kui raske oli väiketootjaid sinna oma toodangut pakkuma saada.
Kuigi viimase viie aastaga on toidukäitlemise nõuded väikemeiereides ja koduköögis leebemaks läinud, istub paljudel kartus hinges. Mis siis, kui tuleb näiteks VTA ametnik, paneb andmed kirja ja pärast saabub kontroll? Kui su tegevuse vastu hakkab järsku huvi tundma maksuamet, et kas kõik tulud on ikka täpselt kirjas ja nende pealt maksud makstud? Kui purjetab kohale tervisekaitseametnik, kes tahab nitraadiproovi?
Kuigi selliseid väiketootjaid, kes käitlevad toiduaineid lohakalt või üritavad seadustest iga hinna eest mööda hiilida, jääb järjest vähemaks, pole kuhugi kadunud näpuga rida ajavad ametnikud.
Nii toimetavadki paljud väga head kokad ja toidumeistrid siiani vaikselt omaette ja tarbijatel jäävad uued maitseelamused saamata.
